Metsamehed teavad metsa väärtust. Vaid tänu metsameeste üksmeelsele vastuseisule nurjati aastaid tagasi reformierakondlasest keskkonnaministri plaan vähemalt pool riigimetsa erastada – tema sõnul olla metsa liiga palju. Nüüd on jälle ministriks reformierakondlane ja sama plaan lauale löödud. Teisisõnu, tahetakse avada kõik teed riigimetsa hiilivaks erastamiseks. Ja siis pole muud, kui saed undama… Keegi meist ei kujuta Eestit ette ilma metsata, mis on pakkunud meile kaitset ja andnud toasooja, kus oleme seenel ja marjul käinud või lihtsalt hingejõudu kogunud. Kus on põhjus? Mis siis riigimetsaga lahti on? Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) käivitati küll eelnev pilootprojekt, kuid struktuuri ümberkorraldustega alustatakse enne, kui projekti tulemused on selgunud. Pealegi oli pilootprojekti tähtaeg 15. aprill, lühike aeg ei võimalda hõlmata kõiki metsas tehtavaid töid – näiteks metsakultuuride rajamine ja hooldamine, samuti noorendike hooldustööd langevad ju kevadele ja suvele. Selle projektiga ei olegi võimalik hinnata nendeks töödeks vajalikku koormust. Arusaamatuks jääb seegi, millest ikkagi tuletati töökohtade arv ehk töökoormus. Nii tundubki, et projekt on välja mõeldud lihtsalt rahustamiseks, tegelikult on asi ministeeriumi seinte vahel ammu ära otsustatud. Kõlama on jäänud väited, et RMK tegevus ei ole efektiivne. Kui võrrelda RMK tegevust Soome Metsähallitusega, siis RMK-l on palgakulude osa käibest veerandi võrra ja tegevuskuludest poole väiksem. Seega võib RMK tegevust pidada Soome riigimetsaasutuse omast tõhusamaks. RMK mullune kasum ulatus üle 300 miljoni krooni, lisaks maksti üle 200 miljoni krooni metsatulu riigieelarvesse ja praegu on RMK pangakontodel ligi 500 miljonit krooni vaba raha – järelikult ei saa ümberkorraldusi põhjendada väikese kasumiga. Lõhutakse järjekestvus Praegust riigimetsandust, mida kannavad ühtlaselt üle Eesti paiknevad metskonnad, ähvardab likvideerimine. RMK juhtkond on ilma põhjaliku analüüsita ja asjaosaliste arvamust eirates otsustanud 63 metskonnast alles jätta vaid 17 ning 550 kõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt on kavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See lõhuks ühtse riigimetsa järjekestvuse, kaotaks peremehe ja kohapealse järelevalve. Ohtu satub 50 elujõulist metsandusasulat kogu Eestis, sest kui metskond külast-vallast kaob, mõjutab see ka ümbruskonna elu. Vaevalt küll, et kõik ameti kaotanud saemeheks hakkavad või seda suudavadki, pigem otsitakse uus töökoht kusagil mujal, kaugemal. Sageli toob see kaasa ka elukohavahetuse, ja nii võivad mõned endised metskonnakülad päris tühjaks jääda. Seni oleme maa tühjenemist vaid aimamisi tajunud, praegune protsess aga lükkab selle pöördumatuks. Kui mõni aasta tagasi kutsus poliitik Jüri Mõis kõiki mõistlikke inimesi Tallinna, sest ülejäänud Eestil polevat mingit perspektiivi, tõusis sellest suur lärm ja arutelu. Praegune valitsus toetab innukalt Mõisa kutset, vähendades järjekindlalt riigi kohalolekut ja tuge. Maal elavate inimeste arvelt kokku hoides annab riik neile ühese sõnumi: riigil ei ole teist kasu, vaadake ise, kuidas hakkama saate! Mis siis imestada, et rahvas ei käi valimas, ei usalda poliitikuid ning peab nende palka ebaõiglaselt kõrgeks. Hiiliv erastamine Juba töölepinguseadusega järele proovitud taktika on kinnitanud valitsuse juhterakonna veendumust, et huvirühmadest saab silmagi pilgutamata üle sõita. Veelgi enam, elupõlistel metsanduse asjatundjatel pole isegi võimalik oma sõna öelda, sest suures reformihurraas on mõnedki neist osutunud üleliigseks. Valvsusele sunnivad ka põhimõttelised muudatused, mida kavandatakse keskkonnaministeeriumis uue metsaseaduse eelnõuga, mille puhul pole huvirühmade ja teadlaste kaasamisega samuti vaeva nähtud. Ohu märke leiab sellest enam kui küll: seadusest tahetakse välja võtta minimaalne riigimetsa pindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste, soovitakse luua võimalus riigimetsa võõrandada ja kasutusse anda, seadusest kaotatakse puistute raievanus, millest alates lageraie on lubatud, tahetakse kaotada hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad. Tagatipuks välistab seadusemuudatus metsanduse arengukava arutelu riigikogus, seega eitab rahvusliku kokkuleppe vajadust. RMK nõukogule antakse võimalus moodustada äriühinguid ja kaasata erasektorit, luuakse võimalused riigimetsa erastamiseks. Rahvaliit on nende ennatlike reformide vastu alustanud allkirjade kogumist. Ainus võimalus päästa meie metsad on see, kui rahvas neile reformidele vastu hakkab ja oma sõna maksma paneb. |