Saja-aastane Julie peletab igavust naabritega lobisedes
28.04.2008 16:09
Aime Jõgi, Tartu Postimees
Homme saja-aastaseks saav Julie Leben on Viinistu tüdruk, kes mäletab
oma nooruseaja Käsmu ranna pidusid, nagu oleksid need mineva-aastased
mälestused ja mitte esimese ilmasõja järgsed sündmused. |
| |
|
 |
Saja-aastane Julie Leben.
Foto: Margus Ansu |
|
|
|
|
«Iga tants olin põrandal,» lööb Julie iseenda kiituseks käsi kokku. «Vanaema veel riidles minuga. Ütles: küll sa vanas eas nutad oma jalgu taga. Aga näe – praegu vahest hommiku jalad kõiguvad, aga kepiga ma ei käi!»
Tänagi, kui Julie uksekella kuulis, tuli ta ise teiselt korruselt välisukse juurde oma külalistele vastu ja ronis koos nendega käbedalt üles tagasi. Pani võõrad oma voodi äärele istuma, pakkus neile välismaa kommi ja istus ise kiiktooli.
Julie kasvas üles kaluri peres, kuhu sündis kokku 11 last. Kolm neist surid noores eas.
Julie isa Käsper käis muudkui paadiga merel, pani silkusid tünni ja käis neid vilja ja muu kraami vastu ümber vahetamas nii Eestis kui Soomes.
Julie ütleb, et praegu kogu maailm on ta seitsme-, kaheksa- ja üheksakümneaastasi õe- ja vennalapsi ning nende lapsi täis, osa Floridas ja osa Rootsis. Kaugeid külalisi on Juliel juba külas käinud ka ja homme tuleb neid kahtlemata veel.
Juubilaril endal on kaks poega ja tütar. Noorima poja, 57-aastase Heiki ja tema perega elab Julie samas majas, aga saab täiesti üksi hakkama – erilist järelevaatamist ei vaja. Julie vanemad lapsed on soliidses eas – 74 ja 72.
Abikaasa Johannes suri 34 aastat tagasi. Johannes oli Julie sõnul tubli ehitusmees ja hea mööblitisler ja neid mälestusi on kogu ta tuba täis. Voodi, rõivakapp ja väike kummut – kõik on ta mehe käte vahel sündinud, parkettki tema pandud.
Julie ise on aga kodus palju õmmelnud, omal ajal põllesid ja pükse laatadel müümas käinud. Tartlane on Julie olnud 77 aastat.
«Ma ei saa arugi, et ma 100-aastane olen,» naerab Julie. «Ma siit seest olen alles nii noor,» ütleb naine ja silitab käega oma rinnaesist ja südant.
Kui Juliel igav hakkab, läheb ta välja naabrinaistega lobisema.
«Teate, siinkandis on vanu inimesi mitu, kõik aga minu juurde ei tule. Ma siis käin nende juures,» on Julie uhke ja näitab käega – 94-aastane naabrinaine elab sedakätt ja 90-aastane naaber todakätt. «Noored ei taha ju vana inimese juttu kuulata!»
Pildistamise peale hakkab Julie taas muhelema. «Pildistage, pildistage,» arvab ta lahkelt. «Ma ise niikuinii väga täpselt enam ei näe, kui kortsuline ma juba olen.»
|
|
|
|
|
Kõik tänased
