Tartu
Postimees on viimastel päevadel väga palju muretsenud linna
maavahetustehingu pärast ja esitanud linnavalitsusele süüdistusi teatud
ärimeeste soosimises. Olgu siinkohal veel kord üle seletatud need põhjused, miks Fortuuna piirkonna maa müügihind just selliseks kujunes, nagu ta oli.Juba
üheksakümnendatel aastatel, väga mitu linnavalitsuse koosseisu tagasi,
oli Fortuuna piirkonda ette nähtud samasugune hoonestuskava, nagu see
praegu on. Printsiip, et Pikk tänav on lai ja et seal seisab
üks kultuu-rilis-sotsiaalne äriline objekt, leiti ka tol ajal sellele
piirkonnale õige olevat. Arendaja tuli hiljem Esimesed
omanikuvahetused tulid selles piirkonnas mängu alles 2005. aastal, kui
esimesed kinnistud Pikk 59 ja Fortuuna 40 müüdi OÜ-le Maa ja Mets. Ei
Kvintett Kinnisvaraga ega sarnasele omanikeringile kuuluva
Linnaehitusega olnud antud piirkonnal midagi pistmist ka siis, kui
2002. aastal kehtestati detailplaneering, kui tehti hoonestuskava ja
kuulutati 2004. aastal välja piirkonna arhitektuurikonkurss. Kvintett
Kinnisvara omandas selle kinnistu alles 2. veebruaril 2006, hetkel
kehtiv detailplaneering läks avalikule väljapanekule ligi kolm kuud
varem. Nii et Tartu Postimehe väide, justkui oleks linn meelega
kellelegi kasuliku detailplaneeringu teinud, ei pea siinkohal kindlasti
paika. Hind arvestas reaalsust Nagu linnavalitsus
juba varem on välja öelnud, ei saa sellise maa puhul, mis iseseisva
krundina ei ole hoonestatav, lähtuda ümberkaudsete tehingute
väärtustest ja võtta seda vabaturuhinnana. Krundi eripärad olid
ka põhjuseks, miks kinnisvarafirmad ei olnud nõus selle 98 ruutmeetri
hinda määrama – ütlesid, et nad lihtsalt ei oska. Lõpuks
lähtuti maa hindamisel selles piirkonnas tehtud teistest tehingutest ja
müügil olevate kruntide hindadest. Kumbki lähenemine ei ole aga
konkreetse krundi hinna määramisel päris adekvaatne. Piirkonna
kõige kallim, Paju 2 kinnistu müüdi tõepoolest maha hinnaga 8368 krooni
ruutmeeter. Kuid tolle kinnistu puhul oli tegemist hoonestatud
kinnistuga, mille peal asus elumaja – hinnanguliselt pool selle krundi
hinnast on hoone väärtus. Piirkonna sarnaste müügis olevate
kruntide hinnad jäävad küll 3000 – 6000 krooni vahele ruutmeetrilt, aga
need on hinnad, mille puhul müügitehingut ei ole toimunud. Ilmselt
seetõttu, et tegelikult ei ole tegemist turuhinnaga – müüja küsib ju
alati nii palju, kui ta saada unistaks. Kui vaadata selles
kvartalis 2004.–2006. aastal reaalselt tehtud tehingute hindu, on need
jäänud vahemikku 1600 – 5000 krooni, nii et praegu kõne all oleva
maatehingu hind ületas selle kvartali tehingute keskmist. Linnale pigem võit Võib
muidugi küsida, kas linn oleks rohkem kasu saanud, pannes selle maatüki
enampakkumisele. Lisaks kasusaamisele on linnal aga täita ka avalik
funktsioon, mistõttu ta ei saa käituda kinnisvarahaina. Linnavalitsus
ostis Fortuuna 38-39 kinnistu 2004. aastal tulevasele maadevahetuse
vajadusele mõeldes hinnaga 1046 krooni ruutmeeter, praegune müügihind
oli ligi neli korda suurem, nii et kahju ei ole linn kannatanud. Linnavalitsus
võttis hinna kalkuleerimisel arvesse, et AS Kvintett Kinnisvarale
kuuluval Fortuuna 40 kinnistul on avalikuks kasutamiseks mõeldud
kõnniteed, parkla ja sõidutee. Nende väljaehitamine läheb ettevõttele maksma hinnanguliselt kuni miljon krooni. Samuti
on Kvintett Kinnisvara kandnud kulutusi Pikk 59 kinnistul varem
elanikega asustatud elamu lammutamiseks ja elanikega seotud probleemide
lahendamiseks, mida muidu oleks pidanud tegema linnavalitsus. Kui kõiki neid kohustusi arvestada, võib öelda, et ehk oleks hoopis linn pidanud Kvintett Kinnisvarale peale maksma. Selliste kaalutluste tulemusena kujunes tehingu lõplikuks hinnaks 4250 krooni ruutmeeter. Kuigi
– sama selgitus oli olemas ka möödunud aasta 21. novembril vastu võetud
maadevahetuse korralduse eelnõus, mis oleks ajakirjanikule soovi korral
vabalt kättesaadav olnud. Omaette küsimus on see, miks ajakirjanik seda
teha ei tahtnud. Samuti on vigane ajalehe väide, nagu ei oleks
volikogu maade vahetamise vajadusest teadlik olnud – näiteks oli
informatsioon Emajõe, Sõpruse silla, Pika ja Fortuuna tänavaga piiratud
ala detailplaneeringust volikogu arengu- planeerimiskomisjonis
arutlusel 18. jaanuaril 2006. |