Tartu
linnaplaneerimise osakonna juhataja Indrek Ranniku tõdeb, et niisugused
vaidlused on tavalised. Emotsioone on ikka mõlemal poolel ja aeg-ajalt keeb
puder ka üle ääre. Linnaametnikud lähtuvad eelkõige dokumentidest, ega otsusta
selle järgi, kelle hääl kõvem on.
Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob märgib, et Oa tänav on geotehniliselt väga
tundlik piirkond. Arendaja jäik positsioon ja sealsete inimeste murede
naeruvääristamine häirib teda küll.
Lugu
Osaühing Vana-Uus renoveerib Oa tänava algul Merca majaks kutsutavat hoonet
korterelamuks ning plaanib selle kõrvale, endise kaljavabriku kohale teist
korterelamut — mahult küll väiksemat ja madalamat, kuid ometi niisugust, mis
järgmiste naabrite akendele ja õue tumeda varju laotab.
Ehitustandri lähenemine mõne meetri kaugusele ühest Supilinna saja aastasest
puumajast hirmutab selle elanikke samuti. Kas hoone ikka peab vibratsioonile
vastu, kardavad nad.
Paha inimene
Oa tänav 5 majaelanike esindaja Reet Muinast jälgib murega arendaja tegevust
ning võitleb detailplaneeringu arutelu koosolekul südilt.
«Miks me peaksime loobuma elukeskkonnast, mis meile kallis on,» küsib ta.
“See on meie kodu!»
Reet Muinast toetub korterielanike arvukate allkirjadega paberile, mis
naaberkrundi, Oa tänav 3 ja 3a arendajale ehitustegevuseks kooskõlastust andmast
keelduvad.
Parem oleks, kui seda maja üldse ei tuleks, arvab Muinast. Või kui tuleb,
siis olgu vaid samakõrge nagu kunagine kadunud kaljavabrik. Kaljavabrik mahtunud
kenasti nende õue välikempsude taha.
Oa tänav 5 elanike sõda oü Vana-Uus arendajatega läks lahti juba suvel.
Kahe krundi piiril asuv tulemüür hakkas ehitustandril käivate ettevalmistuste
tõttu varisema. Tollele tulemüürile toetuvad aga Oa tänav 5 puukuuride
konstruktsioonid.
Juba suvel leidis aset ka esimene proovipuurimine, sest Oa tänava alune
allikarohke ja paks turbapinnas nõuab vaiadele rajatud spetsiifilisi ehitisi.
Reet Muinast meenutab, et kui seda proovipuurimist tehti, värises nende maja
nii, et tassid hüppasid laual ja elektrilüliti vahetas seinal kohta.
Linnakorrastaja
«Meie võtame asja nii: meil on üks inimene, kes on arenduse vastu, ja meil on
seaduslikud esindajad, keda me valimas käime – nende otsustada on see,»
juhatab firma Vana-Uus juhataja Robert Mirzojev teema sisse.
Tema trump on see, et tegelikult on tal kahe korteriomanikuga
kokkuleppe juba sõlminud. Just nendega, kelle vaade ja tuppa langev valgusehulk
saab uue maja kerkimise tõttu eeldatavasti kõige rohkem piiratud.
Mirzojev usub, et rohkemate inimeste huve ta firma arendustöö küll kuidagi ei
kitsenda.
«Reet Muinastil ei ole ühtegi arukat põhjendust peale selle, et ta nõud
kukuvad laua pealt maha! See pole muud kui kiuslikkus,» räägib Mirzojev.
«Korterid 1, 2, 3, 4, 4a ja 11 – kõik me oleme vastu,» loetleb Reet Muinast,
ja räägib lillepeenardest, pesukuivatuskohast ja suvisesse rohelusse peidetud
istumiskohast. Ka tema enda hoovipoolne köögiaken jääb uue maja kerkides üleni
villu ja ta niigi hämar köök muutub veelgi hämaramaks.
«Mina ei ole spetsialist, mina olen arendaja,» selgitab Mirzojev. «Mina olen
pöördunud linnavalitsusse, saanud sealt tingimused. Nende alusel olen alustanud
projekteerimist. Mul on kõik täpselt nii, nagu Supilinnas on – kaks korrust ja
ärklikorrus. Me ju korrastame linna, mida me halba teeme!»
Meeldib – ei meeldi
Robert Mirzojev ütleb, et loomulikult kuulab ta kõik inimesed ära. Ometi usub
ta, et Reet Muinasti arvamus on subjektiivne ja sarjast: meeldib – ei meeldi!
«Me ei saa ju aga näiteks linnas bussijaama selle pärast ehitamata jätta, et
kellelgi kukuvad tassid laua pealt maha. Või kui see juhtub, siis hinnatakse
kahju ja makstakse kinni. Meie pakume Oa tänav 5 elanikele just sedasama!»
Robert Mirzojev peab silmas, et detailplaneeringusse pannakse kindlasti
säte, et kui arendaja midagi vussi keerab, tuleb ekspertiis, ja nad teevad
korda.
«Isegi, kui me vähendame nende mingit kvaliteeti, siis saavad nad ju
kompensatsiooniks uusi vahendeid, mille eest oma elu ikkagi paremaks muuta!»
ütleb ta. «Mulle ka võib-olla ei meeldi, et neil on vana ja värvimata maja,
millel WC-d õue peal. Nüüd, 21. sajandil!»
Reet Muinast tunnistab, et talle on kooskõlastuse nimel pakutud raha.
«Aga, kui ma istun oma toas tooli peal, ja mulle kukub sein kaela, kas see
raha kompenseerib selle? Ma võin majaelanike nimel öelda – me ei ole
äraostetavad. Me korjame ise tasapisi raha ja teeme maja korda!»
Ekspertiis ja kindel meel
Nüüd on Reet Muinast tellinud Oa tänav 5 majale tehnilise ekspertiisi. See
dokument võib ennustada, kuidas Supilinna vana maja oma naabruses algavat
ehitustegevust välja kannatab või ei kannata.
> Loe edasi |
