Raadil kõrguvaisse puiduhunnikuisse on Utileek viimase pooleteise aastaga kuhjanud juba umbes 3000 tonni tarvitatud laudu ja prusse, puuoksi ning kõiksugu sorti muid puidujäätmeid, millest peab saama kompost või kütus.

«Oleme oluline osa arengus, mis peaks vältima hinnašokki 2009. aastal, kui Aardlapalu prügila suletakse,» lausus OÜ Utileek Lõuna tegevjuht Mart Kuus.

Võti on väravahinnas

Ligi sada protsenti ehitus- ja lammutusjäätmetest veavad Raadile Utileegi partnerfirmad Ragn-Sells, Karimek, A.L.M. Kotton ja teised.

Peapõhjus, miks firmadel tasub ehitusprügi Utileegile anda, on Aardlapalu prügila väravahinnast paarkümmend krooni madalamas vastuvõtuhinnas.

Mart Kuus kinnitab, et immutamata või värvimata puidu võtab Utileek vastu päris tasuta. Keemiliselt töödeldud puidukoorma tonnist tuleb lauale laduda 500 krooni. Sama kallis on prahi äraandmine, kui puiduga segamini on kive, betooni, klaasi ja muud.

«Varem me ehitus- ja lammutusprahti ei sorteerinud, võtsime seda vastu vaid liigiti,» selgitas Kuus. «Oleme üldse esimene segaprahi sorteerimise keskus Lõuna-Eestis.»

Kuus märgib irooniliselt, et keskkonnaministeeriumi avaldatud statistika järgi Lõuna-Eestis justkui puidujäätmeid ei tekigi. Ehk et kõik puitprügi kõlbab põletada ja põletataksegi ahjudes-pliitides-kaminais. «Tegelikult maeti suurte ehitusobjektide jäägid lihtsalt maha või pisteti tuli otsa,» taunib Kuus raiskamist.

Linn kiidab

Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer nimetas Utileegi senist tegutsemist oluliseks ja kiiduväärseks. «Sorteerimata ehitusjäätmete osas on Tartus olnud mahajäämus,» tõdes Mauer.

«Neid on saadetud kas prügilasse või kasutatud pinnasetäiteks. Mingis osas toimub taaskasutus muidugi ka niisama, sest prügila hind on piisavalt kõrge, et panna otsima muid võimalusi,» rääkis Ülle Mauer.