Sisseastujail napib ajalooteadmisi

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lenel Karu on üks 9200 noorest, kes on avaldanud soovi asuda õppima Tartu Ülikoolis. Karu valikuks osutus ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala, sisseastumiseks tuli läbida kolm kat­set, millest ühes tuli täita ka üldiseid teadmisi näitav informeerituse test.
Lenel Karu on üks 9200 noorest, kes on avaldanud soovi asuda õppima Tartu Ülikoolis. Karu valikuks osutus ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala, sisseastumiseks tuli läbida kolm kat­set, millest ühes tuli täita ka üldiseid teadmisi näitav informeerituse test. Foto: Andres Ehrenpreis

Eesti ülikoolidesse sisseastumiseks piisab enamasti riigieksami tulemuste esitamisest ja lävendi ületamisest, osa erialasid on siiski säilitanud ka sisseastumiskatsed, mis näitavad kandidaatide tegelikke teadmisi.


Tartu Ülikoolis tuleb eraldi eksamitel kutsesobivust näidata muu hulgas maalikunsti, romanistika, kehalise kasvatuse, psühholoogia ning ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialale sisseastumisel.

Tundmatu Läti president
Ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialale saamiseks läbis sisseastuja Lenel Karu terve kadalipu eksameid. Esmalt tuli sooritada akadeemiline test, siis kirjalik erialakatse ja seejärel vestlus.
Karu sõnul olid kirjalike testide küsimused valdkonniti varieeruvad ning nõudsid teadmisi nii kunstist, ajaloost kui igapäevaelust. Tema arvates peab vähemalt ajakirjandusse sisseastuja ühiskonnaelust mitmesuguseid fakte teadma.

Erialakatsel täita tulnud üldisi teadmisi ühiskonnast näitava informeerituse testi koostas Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Peeter Vihalemm, kes on varem olnud ka akadeemilise testi samasisulise osa üks tegijaid.

20 küsimusest koosneva testi täitmiseks oli aega 15 minutit. Selle aja jooksul tuli viie variandi hulgast valida vastus näiteks küsimustele, millise Euroopa riigi rahvaarv on Eesti omale kõige lähem, kes on praegu Läti president või kes on Tartu linnapea.

«Peab tunnistama, et seda Läti presidenti ma ei teadnud,» nentis Karu eile erialakatse testi sirvides ja küsimusi uuesti vaadates.
Vihalemma sõnul paistis testist, et kõige enam on gümnaasiumist tulnud noortel probleeme ajaloosündmustes orienteerumisega.

«Peab ütlema, et lood head ei ole. Ühiskonna tundmine sõltub paljus noorest inimesest endast, ajaloo tundmine sõltub aga palju enam koolist ning ajaloo tundmise tase on küll üsna kehv,» pidas Vihalemm kõige kurvastavamaks.

Näiteks küsimusele, millal jõudis Eestisse luterlik reformatsioon, teadsid vastust vähesed. Pakuti sajandeid 13ndast 19ndani.

«Küllap fakte teatakse isegi paremini, aga tervikpilt, mis on Eesti ajalugu õieti määranud, seda ei teata,» võttis Vihalemm testi tulemused üldjoontes kokku.

Reformatsioon teadmata
Mihkel Tamm, kes kandideeris ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialale teist aastat järjest, märkis, et informeerituse test oli selline, millega igaüks peaks hakkama saama.

Ta nentis aga, et gümnaasiumist tulnud noortel peaks olema seesugust silmaringitesti lihtsam teha, sest faktid on värskelt meeles.

Üldiste teadmiste kontrollimist sisseastumisel peab Tamm oluliseks. «Selline test näitabki ära, kas noorel inimesel on silmaring avaram kui Facebook ja kas teda huvitavad ka sügavamini mingid teemad,» sedastas ta.

Tamm nentis, et temagi oli üks neist, kel ei meenunud sajand, mil reformatsioon Eestisse jõudis. Ta leiab, et seesuguste ajaloofaktide seosesse panemiseks oleks tarvis selle olulisusele gümnaasiumis rohkem tähelepanu pöörata.

Katsed ei kohuta
Täispunkte ehk 20 õiget vastust ükski kandideerija informeerituse testist ei saanud. Maksimaalselt vastati õigesti 17 küsimusele, kõige nõrgemate teadmistega noor teadis vastust vaid ühele.
«Ei saa öelda, et pealinna noored oleksid oma teadmistelt kuidagi silmapaistvamad – väga tublide teadmistega noori oli ka maakonnakeskustest,» lisas Vihalemm.

Tänavu Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Kädi Böck­ler esitas avaldused Tartu Ülikooli kehakultuuri- ja majandusteaduskonda ning Tallinna Tehnikaülikooli tootearenduse erialale.
Kehakultuuriteaduskonda sisseastumiseks tuli sooritada ka kehaliste võimete katse.

Kõige raskemaks pidas Böckler võimlemise osa. Lisaks pidi kuuli tõukama ning 100 ja 500 meetrit jooksma.

Praeguseks on Böckler teada saanud, et ta on kõigile kolmele erialale vastu võetud ning ees seisab kõige raskem – valida see, mis tõeliselt meeldib.

Mitmed Tartu Postimehega vestelnud sisseastujad märkisid, et ennekõike on määrav eriala südamelähedus, erialakatsete kadalipp noori ei kohuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles