Tartu Ülikooli botaanikaaias saab nädalavahetusel uudistada elulõnganäitust, lisaks on vaatamiseks väljas mitmed viinamarjasordid. Nii elulõngu kui ka viinapuid saab endale istikute näol ka soetada.
Botaanikaaias saab imetleda elulõnga- ja viinamarjanäitust
23. august 2014, 22:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
xNäituse üks korraldaja, botaanikaaia aednik Olesja Korotkova ütles, et selline üritus toimub juba kolmandat aastat. Hetkel on vaatamiseks väljas Roogoja talus kasvatatud ligi 120 sorti elulõngu ning umbes 35 sorti viinamarju. Samuti saavad külastajad lugeda põhjalikke infolehti taimede kasvatuse ja aretuse kohta.
Nimed elust enesest
Näituseruumi täidab mahe lillelõhn ning laudu katavad lopsakad valdavalt lillakad ja roosakad õied.
Roogoja talu perenaine Aili Kivistik rääkis, et ruumi kunstlik valgus sööb paraku pisut lillede õige tooni ära.
Iga õietaldriku ees on sordi nimi. Elulõng „Rüütel“ sai Kivistiku jutu järgi oma nime Eesti eelmise presidendi järgi. Nimelt oli veel nõukogudeajal ühel pisikesel istikul esimene õis puhkenud ning samal ajal külastanud talu Arnold Rüütel. Nõnda arvas pererahvas, et las tema paneb sordile ka nime. „Rüütel mõtles-mõtles ja läks koju Ingridiga nõu pidama,“ rääkis Kivistik. Kuna taim oli aga vaja kiiresti Inglismaale saata, siis pandi aga lõpuks „Rüütel“ ära.
Uued sordid ongi oma nime saanud küllaltki lihtsalt. Näiteks olevat „Piilu“ ristitud piilumamma järgi, kes läheduses oma poegadega ujus. „Teksa“ õis meenutab aga lihtsalt teksariiet.
Elulõngu võib kasvama sokutada praktiliselt igale poole: roosipeenrasse, verandale, rõdule, kiviktaimlasse või mööda maad roomama, rääkis Kivistik. Tema üks kaheksast lapselapsest, Nele Jaago, lisas, et sel aastal olid paljude elulõngade õied aga tavalisest väiksemad. Põhjuseks küllaltki kuiv suvi. Ka viinamarjade saak jäi kesisemaks.
Valitud viinapuud
Roogoja talu koduaias Harjumaal kasvatatakse umbes 150 sorti viinamarju, millest tehakse näiteks veini ja mahla, kuid peamiselt pistetakse niisama nahka.
Kivistik ütles, et viinapuud ostes peab kindlasti jälgima, et tegu oleks meie kliimasse sobiva taimega. Sageli ostetakse ekslikult mõni hilisem sort, mille marjad ei pruugi siin aga lõpuni valmida.
Elulõngu on talu kasvatanud juba 1974. aastast ning praegu on see teadaolevalt põhjapoolseim aretuskoht. Maakeral arvatakse kasvavat kuni 300 elulõngaliiki, kõige rohkem erinevamaid Ida-Aasias. Need taimed võib lihtsustatult jagada kahte rühma: suureõielised ja väikseõielised elulõngad. Esimesed ongi enamasti inimeste poolt aretatud hübriidid.
Praegust näitust saab imetleda veel sel nädalavahetusel, mõlemal päeval kell 10-17. Sissepääs botaanikaaia piletiga.