Kaubamaja planeering läheb avalikule arutelule. Tartu kaubamaja katusel vinduvale viinamarjaistandusele terendab lõpp, sest linnavalitsus saatis avalikule väljapanekule detailplaneeringu eskiisi, mis lubab rajada katusele lisakorruse.
Tartu kaubamaja plaanib lisakorrust
19. august 2014, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eskiisiga on ette nähtud hoonele neljanda korruse ehitus. Vanemuise teatri poole avanevale neljanda korruse tasapinnale on kavandatud katuseterrass.
Suurim lubatud absoluutkõrgus on 63,2 meetrit. Planeeringuga on sätestatud, et hoone katusele võivad lisanduda tehnoseadmed või -rajatised, mille horisontaalmõõde on kuni 1 meeter ja kõrgus kuni 0,9 meetrit kõrgem hoone lubatud absoluutkõrgusest.
Tartu linn algatas kõnealuse planeeringu mullu juunis kaubamaja taotluse alusel, taotlus oli sisse antud nüüdseks juba kaks aastat tagasi.
Kaubamaja tegevjuht Marju Jeedas ütles siis, et eesmärk on suurendada klientidele kaubanduskeskuses pakutavate kaupade ja teenuste valikut. Uuele korrusele on plaanis luua lisakaubanduspinnad ning avatud terrass vaatega vanalinnale ja teatrile.
Tehnoseadmed katusele
Jeedas lisas, et arhitekt Raivo Puusepa kavandatud lahenduse järgi kasutatakse ära tehniliste ruumide vahele jäävad alad hoone kõrgust suurendamata.
Planeering on näiliselt lihtne, aga taotlusest avalikustamiseni läks kaks aastat.
Jeedas nõustus, et planeering näib üsna lihtne, kuid plaanide kooskõlastamisele on kulunud kaasnevate lahendamist vajavate üksikteemade tõttu oodatust pikem aeg.
Linnavalitsus esitas planeeringutaotluse vastusena mitu ettepanekut, teiste hulgas ettepaneku otsida lahendusi hoone fassaadi paremaks liigendamiseks ja nõude täpsustada neljanda korruse funktsionaalset plaani, selgitas kaubamaja tegevjuht.
«Esimene aasta kulus seega erinevate arhitektuursete lahenduste väljatöötamisele ja kooskõlastamisele. Otsustasime projekti kaasata lisaks hoone arhitektile Raivo Puusepale ka rahvusvahelise kogemusega arhitektid Chapman Taylori arhitektuuribüroost Inglismaalt,» ütles Jeedas.
«Teine aasta on kulunud detailplaneeringu eskiisi arutelude ja korrigeerimiste peale. Ühe olulise teemana tõstatati hoone kõrguse ja tehnosüsteemide mõõtmetega seonduv ning seetõttu on detailplaneeringus sätestatud ka planeeritud parapeti kõrgus ja tehnoseadmete maksimaalsed mõõtmed,» rääkis ta.
Jeedas lisas, et parapeti kõrguse ja tehnosüsteemide mõõtmete määramise eesmärk on ühtlustada hoone terviklikku väljanägemist ja vormi.
«Kuna nii Tartu kaubamaja kui ka linnavalitsus on tegelenud teemaga äärmiselt põhjalikult, on kulunud projektile eeldatust rohkem aega, kuid usun, et just detailne lähenemine on andnud projektis parima lahenduse, mis võimalik saavutada,» sõnas ta.
Omaaegne viinamarjaistanduse rajamine tõukus sellest, et kaubamaja oli ehitanud katusele tehnoseadmed, mis riivasid silma ja ületasid ka planeeringus lubatud kõrgust.
Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ei näe praegu mingit probleemi sellest, kui mõned väikesemõõdulised tehnoseadmed ulatuvad üle etteantud maksimumkõrguse, nagu linna ehitusmäärus ka lubab.
«Mina ei näe mingit probleemi, need kogunevad keskele, jäävad parapeti varju. Neid ei ole mitte kuskil näha. Riia mäelt võib-olla,» ütles ta.
R-kioski küsimus
Ranniku sõnul on linna poolt vaadatuna jätkuvalt kaks olulist teemat. Esiteks R-kioski paiknemine. Linn sooviks, et see oleks kaubamaja hoone mahus ja ühtlasi ka kaubamaja krundil. Praegu on see ehitatud üle kaubamaja krundi piiri. Ja teiseks, et Vanemuise-Küüni nurgal ei oleks edaspidi suletud kaubanduspinda, vaid uksed poodidesse avaneksid otse tänavalt.
Jeedas kommenteeris, et planeering ei käsitle R-kioski ümberpaigutamist. «R-kiosk on rajatud praktilistel kaalutlustel, bussiliiklejate paremaks teenindamiseks, ja on aastate jooksul enda olemasolu igati õigustanud. Tegemist on olemasoleva hoonestusega ja meie R-kioski ümberpaigutamiseks ja seetõttu planeeringu eskiisi muutmiseks vajadust ei näe,» leidis ta.
Kaubamaja fassaadide paremaks liigendamiseks ja sissepääsude rõhutamiseks on arhitekt pakkunud välja varikatuste rajamise tänavatasapinnale ja fassaadikatete asendamise sissepääsude ümbruses.