Eesti Rahva Muuseumi Raadile rajatava uue peahoone ümbrus on praegu veel pisut kurblik ning lage. Lähiaastatel plaanib muuseum selle ala täita nelja tee risti, suitsusauna, veesilmade ja palju muuga.
ERM kavandab Raadile teemaparki
/nginx/o/2015/01/20/3694563t1h889f.jpg)
19. juuli 2010, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärimuste park on üks võimalustest, kuidas uue peahoone ja Raadi mõisapargi vahelisele alale jäävat tühermaad eluga täita. Sellega üritab Eesti Rahva Muuseum (ERM) kahte eraldiseisvat ala omavahel ühtseks tervikuks siduda ning välja tulla millegi uudsega.
Teemapark jaotatakse neljaks sektoriks, millest igasse kavandatakse kolm-neli folkloorist pärinevat tegelast või sümbolit. Parki on kavas rajada ka kultusepuu, kiviring, kaev, oja, künkad ja koopad, samuti esinemislava ning suitsusaun.
Pargis asuvad viinaköögi varemed ei kao kuhugi – pärast väikest kohendust ühendatakse need muu kompleksiga. Pärimuste pargis saab folklooriobjektide vahel liikuda mööda kergliiklusteid.
Kuigi plaanis on luua küllaltki moodne teemapark, tuleb ERMil arvestada sellega, et kõik Raadile rajatav peab arhitektuurilt klappima.
Välismaa folkloor
Pärimuste pargi ehitamine seisab praegu ERMi direktori Krista Aru sõnul raha taga. «Muidugi võime päkapikke ja haldjaid praegugi väikese raha eest välja panna, aga see pole päris see, mida meie tahame,» rääkis ta. Rahataotluse esitab muuseum 17. augustil euroliidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmile.
«Ideaalne oleks 2014. aastal võidupühal avada uus muuseumihoone ja selleks ajaks võiks juba Pärimuste park valmis olla,» lootis Aru.
Pargis on plaanis kasutada legende ja muistendeid nii eesti kui ka lähinaabrite folkloorist. «Loodame, et rootslane, sakslane, lätlane või kes tahes siin käib, leiab enda jaoks midagi tuttavat ning huvitavat,» selgitas Aru.
Teiste rahvaste folkloori kasutamist põhjendab Aru sellega, et Eestis on muistendeid ja legende pargi valmis tegemiseks liiga vähe.
Reedel Raadi mõisapargis jalutanud Janno Puusepa meelest oleks tore, kui ERMi plaanid ainult paberile ei jääks. «Neid turistilõkse on Tartusse iseenesest ju vaja ja teisalt oleks eestlastelgi tore teiste kultuuride folklooriga tutvuda,» arvas Puusepp.
Tema sõnul on see eriti oluline noortele, kes pärast pargis käimist hakkaks rahvapärimusest ja ajaloost rohkem huvituma.
Muinasjutuline koht
Kuigi objektide vahele kavandatakse kergliiklusteid, loodavad pärimuspargi kavandajad teede osa hoida minimaalsena. Aru sooviks on, et pargis liikumine võetakse ette eelkõige jalutades.
«Tegelikult võib objektide vahel ka autost väiksemate sõidukitega liikuda,» lisas Aru. «Aga siis ei näe näiteks kuskile põõsa varju peidetud veesilma või muud sellist,» arvas ta.
Aru sõnul on Eesti Rahva Muuseumil plaanis luua koht, kuhu inimesed saavad unistama tulla. «Eks inimesed ootavad oma elult ikka muinasjutulisi lahendusi ja siia tulles võivad nad nagu muinasjuttu astudagi,» ütles ta.