Linn andis loa Lina haiglakvartalis lammutada

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Lina tänava endise nakkushaigla kvartalis alles jääva Lina 4 maja eest, taamal Lina 7 (paremal)  ja Lina 9, mis on kaks lammutamisele määratud majadest.
Vaade Lina tänava endise nakkushaigla kvartalis alles jääva Lina 4 maja eest, taamal Lina 7 (paremal) ja Lina 9, mis on kaks lammutamisele määratud majadest. Foto: Kalev Saar

Tartu linnavalitsuse värske korraldus lubab Lina tänava miljööalal lammutada kolm endist haiglahoonet, kuigi arutelu selle ala tuleviku üle alles kestab.

Lammutusloa taotluse esitas krundi omanik tänavu 15. aprillil Lina 7 eluhoone, Lina 9 abihoone ja Lina 11 pesuköögi lammutamiseks ja linnavalitsus rahuldas selle, leides, et õiguslikult ei ole mingit alust keelduda.

«Ega nendest keegi hea meelega ei taha rääkida, see on selge,» ütles Tartu abilinnapea Jarno Laur pärast linnavalitsuse istungit.

Teema on linnale ebamugav, sest kuigi krundi omanik Aurorette OÜ on algusest peale rääkinud soovist amortiseerunud hooned lammutada, on endise haiglakompleksi hoonete säilitamine olnud detailplaneeringu aruteludes kodanikuühenduste selge soov ja keskseid küsimusi Turu tänava äärde kavandatud uue hoone suuruse kõrval.

Lina tänavast kesklinna poole jäävad hooned endises haiglakompleksis on kavas säilitada.

Laur nentis, et lammutamine pole planeeringuga seotud, see käib ehitusmääruse ja ehitusseaduse alusel.

Nagu linnavalitsus ka korralduses märgib, ei ole seaduses piiranguid hoonete lammutamisele miljööväärtuslikul alal. Piisab, kui esitada ehitusloa taotlus ja projekt, pole vaja detailplaneeringut.

Tartu ehitusmääruse järgi võib miljööalal ehitise lammutada, kui seda pole võimalik ehitustehnilise ekspertiisi andmetel enam restaureerida.

Tartu õigusteenistuse juhataja Anneli Apuhtin ütles, et seda võib mõista ka nii, et kui omanik ei suuda hooneid restaureerida kulukuse tõttu. «Ilmselt muinsuskaitsjad ütlevad, et kõike saab. Saab ka nullist tagasi ehitada,» märkis ta.

Halb pretsedent

Apuhtin ütles, et tema varasemast sellist praktikat ei tea ja ei ole ka infot, et see võiks kaasa tuua lammutusettepanekuid mõnel muul miljööalal.

Supilinna seltsi esimees Mart Hiob sõnas, et see on halb pretsedent, sest nüüd võib igaüks majanduslikele põhjustele viidates taotleda miljööalal maja lammutamist.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et linn on kahel koosolekul teinud omanikule ettepaneku lammutusloa taotlust mitte esitada, sest see ei ole planeeringuprotsessi suhtes hea.

«Täitsa selge on, et see olukord ei ole hea, aga seadused on seadused,» ütles Ranniku.

Ta lisas, et kõnealuste hoonete lammutamisega kaotab omanik Lina tänava sellel küljel ehitusõiguse, detailplaneeringu koostamine algab selles osas nullist. «Tabula rasa,» märkis Ranniku.

Aurorette juhatuse liige Kaimo Sepp ütles, et lammutusloa taotluse sisseandmine oli planeeringuprotsessi osa.

«Et kolm maja olid sellised, mis vajasid lammutamist, siis me lammutusloa ka sisse andsime,» ütles Sepp. «Planeeringuga praegu tegeleme. Oleme uue linnavalitsusega mitmeid kordi kohtunud ja arutanud. Kaheksa-aastane töö, äkki seekord jõuab ka lõpule.»

Miks protsess on veninud?

«Ei oska öelda,» vastas Sepp. «Tundub, et liiga palju huvilisi ja asjaosalisi – isehakanud või mitte –, kõigil omad arvamused, erinevad seltsid siin, Supilinnad ja Karlovad, üritavad linnavalitsust oma poole kallutada.»

Sepp ütles, et ehitusinsenerina ei ole ta algusest peale näinud võimalust neid maju säilitada ja see ei ole kordagi olnud teema. «Hakata tegema hullumeelsusi? See lihtsalt on ebareaalne,» leidis ta.

Säästva renoveerimise infokeskuse (SRIK) eestvedajaid Kristina Kurm nimetas linna otsust üllatavaks. «Minul võttis tuju ära, ikka päris ära. Täielik pettumus linna juhtimises. Teades asjaolusid, et mängus on abilinnapea Valvo Semi­larski erahuvid ja miljööala väärtuse analüüs on tegemata,» rääkis Kurm.

Ta pole ainus, kelle meelest ei näe see asi hea välja.

«Otsus tehti kabinetivaikuses, suvepuhkuste hooajal ja siis, kui kultuuriväärtuste peaspetsialist oli ametis esimest päeva. Ometi oli otsustajatele väga hästi teada fakt, et kodanikeühendused (sh selles valdkonnas pädevad kodanikeühendused nagu SRIK, linnaosaseltsid, Eesti maastikuarhitektide liit) on otsuse vastu,» lisas Kurm kirjas ajalehele.

Semilarski eitab ärihuve

Tänavu 9. aprillil ehk kuus päeva enne lammutusloa taotluse esitamist Tartu abilinnapeana tööle asunud Valvo Semilarski on aastaid olnud Aurorette juhatuse liige, osalenud Lina kvartali planeeringu aruteludel ja põhjendanud nende hoonete lammutamise vajalikkust.

«Nagu kabinetiistungil ütlesin, on see planeering kestnud kaheksa aastat ja olen viimased paar aastat sellest projektist väljas, kuna jaks sai otsa,» ütles ta. «Loomulikult läheb korda, et üks osa linnaruumist saab korda ja kõik oleks rahul, kaasa arvatud avalikkus ja praegune arendaja. See on minupoolne aus vastus.»

Kas seda vastust tuleb mõista, et abilinnapea ei ole selle arendusega seotud ühegi äriühingu ega suhtluskonna kaudu? «Täpselt nii, ma ei ole isiklikult majanduslikult seotud,» ütles Semilarski.

Linnapea Urmas Klaas kinnitas, et Semilarski taandas end siiski eelnõu arutelust.

Krediidiinfo andmeist nähtub, et täielikult Semilarskile kuuluv OÜ KS Club hakkas osalust Aurorettes müüma 2011. aastal ja müüs osaluse lõplikult mullu juunis. Auro­rette juhatuse liige oli Semi­larski läinud aasta jõuludeni.

Endiselt on Semilarski Aurorette Kinnisvara juhatuse liige, mis on registreeritud samale aadressile kui Aurorette. Aurorette Kinnisvara omanike hulka kuulub ka Neinar Seli valdusfirma Rondam.

«Aurorette Kinnisvara on kunagi ammu loodud äriühing, millega käidi ühel konkursil, ja see on seisev firma,» selgitas Kaimo Sepp.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles