Toomas Jürgenstein: Tartut ootab ees kuum haridussuvi

Toomas Jürgenstein. Foto: .

Viimasel Tartu volikogu istungil tekitas ülekaalukalt enam emotsioone Mart Reiniku gümnaasiumi lahutamine kaheks kooliks. Teema on raske ja tundlik ega piirdu kindlasti vaid ühe kooliga.

Küllap võib istungi tulemusena kokkuvõttes öelda, et hoolimata palavast suvest tuleks Tartu haridusvallas jätkata mõtlemist, ideede genereerimist ja nende avalikustamist linna koolivõrgu tuleviku teemal.

Vajame dialoogi

Tartu koolivõrguga seotud muudatustest ja optimeerimise vajadusest on kõneldud mitmeid aastaid ning võimaluste piires on järgnevate aastate olukorda korralikult analüüsitud.

Näiteks võib mahukast dokumendist «Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2008–2013» leida andmeid õpilaste arvu pikaajalistest prognoosidest Tartus ning sealt koorub koolivõrgu põhiprobleem: põhikooliõpilaste arvu kasv ja seadusest tuleneva kahekümne nelja õpilase ülempiiri järkjärguline rakendumine klassides toob kaasa põhikooli klassikomplektide olulise suurenemise, gümnasistide arvu langus aga gümnaasiumi klassikomplektide vähenemise.

Sedasama järeldust on kinnitanud ka hariduskomisjoni liikmetele jagatud materjal «Muutused koolivõrgus», mille esilehel on Tartu linna probleemid fikseeritud: «Koolitulijate arv alates aastast 2010 järk-järgult kasvab. Põhikoolilõpetajate arv on vähemalt 2018. aastani langustrendis. Gümnaasiumikohtade vajadus väheneb aastani 2019.»

Mulle tundub, et olukorra analüüs ja põhiprobleemi nägemine on arengukavas üldiselt adekvaatne, ent küsimusi tekitab lahenduste pakkumine, seda enam, et arengukava kehtivusajast hakkab pool juba läbi saama. See on küllaldane aeg, et põhiprobleemide võimalikud lahendusvariandid laiemale ringile arutamiseks esitada.

Tahaksingi siin rõhutada eelkõige laiapõhjalise dialoogi vajadust. Linnavalitsus ei peaks kartma, et nende välja pakutud koolivõrgu arengukava varianti täiendatakse või mingitele osadele paremaid alternatiive pakutakse.

Need otsused puudutavad väga paljusid tartlasi, õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid, kes peaksid kavandatavatest plaanidest võimalikult varakult teada saama. Võib-olla polekski halb, kui need plaanid esitatakse juba suvel – sügiseks oleks aega nende teemade üle mõelda, asjassepuutuvate inimestega rääkida jms.  

Kava avalikustamine

Mõni aasta tagasi võis hetkiti tunduda, et linna haridusvõrgu kohta on konkreetne visioon olemas ning selle üle saab peagi mõtteid vahetama hakata. Näiteks võib lugeda umbes kahe ja poole aasta vanusest Tartu Postimehest («Gümnasist ja koolijüts lähevad peagi eraldi kooli», 28.11.2007), et mingil hetkel võib Tartus olla vaid viis gümnaasiumi – neid kõiki artiklis ka nimetatakse.

Konkreetset kava või alternatiive, mille vahel tuleks valida, aga välja ei käidud.

Selle asemel jäi näiteks gümnaasiumi tasandil koolivõrgu osas põhimeetodiks koolide konkurents õpilaste pärast.

Küllap ongi mõõdukas konkurents koolidele vajalik. Samas on selge, et konkurents koolivõrgu korrastamise alusena ei võimalda põhikoolil ega gümnaasiumil keskenduda oma õppekvaliteedile, õpikeskkonnale ja loomulikult ka põhikooli ning gümnaasiumi erinevatele eesmärkidele.

Igati asjalikult kõnelevad põhikooli ja gümnaasiumi erinevustest Hasso Kukemelk ja Margus Pedaste («Koolide lahutamise kaheksa plussi», TPM 09.07) ning ka nemad rõhutavad, et Tartu koolivõrgu muutmise puhul on protsessi tervikpilt kindlasti vajalik.

Loomulikult võiks senistele andmetele tuginedes proovida linnavalitsuse plaane aimata. Näiteks gümnaasiumide puhul viitab eespool mainitud linnavalitsuse materjal «Muutused koolivõrgus», et 2011/2012. õppeaastast oleks Tartule optimaalne võtta gümnaasiumidesse vastu 22 uut klassikomplekti õpilasi.

Kui eeldada, et Kivilinn jätkab viie, Treffner viie, Härma kolme ning Reiniku baasil loodav gümnaasium laieneb väidetavalt viie paralleelklassini, jääbki üle vaid üks nelja paralleelklassiga gümnaasium, ülejäänud jätkaksid põhikoolina. Aga kas see on ikka nõnda?

Clive Donner on teinud suurepärase filmi «Näpatud paradiis», mis jutustab kuulsa Pariisi õpetlase Pierre Abelard’i (1079–1142) ja tema õpilase, kauni Heloise’i (1101–1162) armastusloost.
Pariisi piiskop ütleb seal pihtimisest hoiduvale Abe­­lard’ile: «Kõikvõimas Jumal näeb kõike, ta teab kõike, kuid on asju, mida ta tahab kuulda meie endi huultelt.»

Mulle tundub, et siin on oluline analoogia Tartu linnaga. Mõningate kuulduste, eelnevate väljaütlemiste ja loogilise arutelu põhjal võib iga tartlane jõuda aimuseni sellest, kuidas koolivõrku korrastama hakatakse. Aga kätte on jõudnud aeg, et linnavalitsus selle kava ka avalikustaks.

Samal teemal: Koolireform Tartus, TPM 15.06, 18.06, 22.06, 28.06, 02.07, 05.07, 07.07, 12.07