Direktor nimetab tööõhkkonda töiseks

Direktor Rael Arteli arvates on muuseumile eluliselt tähtis, et inimesed tuleksid näitusi vaatama. Foto: Kristjan Teedema

Kunstimuuseumi direktor Rael Artel, mis on pärast järelauditit edaspidi tegutsemisel eriti tähtis?

Jah, audit tõi välja palju puudusi ning tegi meile nende likvideerimiseks ettekirjutused, mida ei saa eirata. Kõik väljatoodud aspektid vajavad tähelepanu, et muuseum toimiks korrektselt ja et meile usaldatud ressursse kasutataks läbipaistvalt ja parimal võimalikul moel.

Eriline murekoht on raamatupidamise korraldamine, selle erinevad aspektid alates eelarvestamisest ja lõpetades laoarvestusega. Kindlasti on teine väga oluline teema, millega peame intensiivselt tegelema, meie igapäevase tegevuse kommunikatsioon.

Muuseumile on eluliselt tähtis, et inimesed tuleksid näitusi vaatama, ennast näitustele näitama, et kunstinäituse ja muuseumi külastus muutuks respektaabliks elustiili osaks. Meedias on meie kohta ilmunud palju negatiivset infot, mis kipub varjutama seda väärtuslikku, põnevat ja ainulaadset, mida me tegelikult viis päeva nädalas eksponeerime.

Mida aitas veebruaris tehtud auditis väljatoodud puudustest korda seada Tartu kunstimuuseumi direktorile mentoriks appi määratud Eesti ajaloomuuseumi juht Sirje Karis?

Koostöö Sirje Karisega oli väga konstruktiivne, tihe ja meeldiv. Ta on suurte kogemustega muuseumijuht, kes tunneb seda välja läbi ja lõhki.

Töötades Tallinnas suure ja energiliselt tegutseva institutsiooni juhina, ei jätnud ta loomulikult oma tööd katki ega tulnud Tartu kunstimuuseumisse väljatoodud probleemidega detailselt tegelema, nende kõrvaldamine oli ja on ikkagi minu töö.

Sirje Karisega pigem vestlesime laiemalt kõige erinevamatest muuseumitöö aspektidest. Kasutasin võimalust uurida, kuidas ajaloomuuseumis on see või teine töölõik korraldatud, kuidas võiks asju Tartu kunstimuuseumis paremini teha.

Milline on kunstimuuseumi praegune tööõhkkond võrreldes talvise auditi eelse õhkkonnaga?

Tööõhkkond on meil väga töine, seda igal rindel.

Kogude osakond valmistub praegu hoogsalt sügisel saabuvate ministeeriumi kontrollide vastuvõtuks. Meie peavarahoidja Mare Joonsalu juhatusel korrastame kogusid: kontrollime ja ajakohastame kohakatalooge, korrastame mu­seaale, vaatame üle nende säilitustingimused, digiteerime ja sisestame pidevalt ka museaale Muisi (Eesti muuseumide veebivärav, www.muis.ee – toim).

Oktoobriks peame ministeeriumi nõudmistega kooskõlla viima oma kogumispoliitika põhialused, see on suur ja põhimõtteline ettevõtmine, mida samuti oleme vaikselt alustanud.

Siseaudit leidis puudusi meie raamatukogus ning ka seal käib praegu kibe töö. Raamatukoguhoidja Peeter Talvistu teeb raamatukogus inventuuri, sügisel loodame kõigile huvilistele uuesti avada Lõuna-Eesti suurima kunstiraamatukogu uksed.

Ka näituste osakonnas on palju tegemist: valmistame ette saabuvaid näitusi ja trükiseid. Tean, et Tiiu Talvistul hakkab kohe-kohe kokku saama Malle Leisi kataloogi materjal, samuti näitus.

Meie kaasaegse kunsti kuraator paneb kokku järjekordset «Tartu 88» osa, mis keskendub Tartu tänavakunstile ning see avatakse novembris («Tartu 88» on arhiivinäituste sari – toim). Mina valmistan ette soome noorema generatsiooni kunstniku Pilvi Takala väljapanekut ja bukletti.

Samuti üritame lõplikult kokku panna 2015. aasta näituseprogrammi, välja töötada selgemat kommunikatsioonikava. Sügisel tahame avada ka Tartu suurimat kunstiraamatute poodi, selleks käivad ettevalmistused.

Kõige rohkem aga nõuab tähelepanu raamatupidamise korraldamine, sest nagu ka siseaudiitor välja tõi, on seal puudused kõige suuremad.

Oleme hõivatud ka ehitustöödega: nimelt soovime ehitada muuseumile invasissepääsu ning paigaldada invatõstuki, et ka liikumisprobleemidega kodanikud muuseumisse pääseksid. Nii et jah, valitseb töine atmosfäär, soovige meile jõudu!

Kuidas põhjendada asjaolu, et viimasel poolaastal on suurem osa kunstimuuseumi töötajatest pikemat või lühemat aega pidanud tööst eemale jääma tööpingete tõttu, mis kajastub ka nende haiguslehel?

Tervis on iga inimese isiklik asi ja kindlasti ei hakka ma kommenteerima ei oma kolleegide ega üldse kellegi tervislikku seisundit ning veel vähem spekuleerima selle põhjuste ja tagajärgede üle. See on arsti ja patsiendi vaheline jutt, pean kohatuks sel teemal sõna võtta.