Mihkel Lees, Tõnis Kusmin: Tartu teeb innovatsiooni koolis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Vaatamata Eesti õigustatud e-riigi kuvandile ei ole me kaugeltki saavutanud täit e-sära haridusvaldkonnas.

Paistab, et IKT-rakenduste kasutamist hariduses ka veidike peljatakse: õpetajatele näib kohati hirmu tegevat kiiresti muutuvate arvutipõhiste lahenduste keerukus, lapsevanemad tunnevad muret oma võsukeste arvutiharjumuste üle ning kardavad, et nende lapsed istuvad õues mängimise ja vahetu suhtlemise asemel liialt palju arvuti taga.

Mainitud hirmud on oma olemuselt täiesti mõistetavad. Käesoleva loo autorid on siiski veendumusel, et arvutit tuleb vaadata kui vahendit, mida on küll võimalik vääralt kasutada, kuid mis pakub eelkõige hulgaliselt uusi võimalusi: arvutipõhine õpe aitab kokku hoida aega, lihtsustab õpetaja tööd ning võimaldab lapsel kiiremini teadmisi omandada.

1. juulil sai peaaegu 30 000 euro suuruse rahastuse MTÜ Silmaringi ja Tartu linna koostöös valminud projekt «Kogukonna õpiveebi piloot».

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vabaühenduste fond ning Eestis vahendab taotlusvooru SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toetust jagati kolmanda ja avaliku sektori vahelise koostöö arendamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Projekti eesmärk on viia ellu kaasava õpiveebi kontseptsioon. Keeruka sõnastuse taga peitub lihtne mõte: õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele luuakse keskkond, mis ei võimalda anda ainult tagasisidet õpilase edasijõudmise kohta, vaid koondab erinevaid õppematerjale nii teksti kui video kujul.

Ka teste ja kontrolltöid saab lahendada otse veebis – see omakorda võimaldab õpetajal saada reaalajas ülevaadet õpilaste oskustest.

Praegu kulub õpetajatel palju aega tundide ettevalmistamisele (kohati puudub kvaliteetne õppematerjalide baas) ja tööde parandamisele pärast tunde. See omakorda väljendub lõpptulemusena vähemas tähelepanus igale õpilasele. Meie eesmärk on vähendada õpetajate vaeva ning muuta õppeprotsess lapse jaoks dünaamilisemaks ja huvitavamaks.

Arendatava õpikeskkonna näol ei ole leiutatud jalgratast. Sarnaseid õpiveebe võib leida ka välismaalt, kõige kuulsamaks võib arvatavasti pidada Salman Khani loodud Khani Akadeemiat.

Ettevalmistusjärgus olid projekti kaasatud mitmed Tartu linnavalitsuse haridusosakonna spetsialistid, hariduse infotehnoloogia sihtasutus, kes haridus- ja teadusministeeriumi käepikendusena on Eestis veebiõppe valdkonna eestvedaja, samuti Tartu kunstikool kui 3D õppekava ja innovatiivse õpikeskkonna looja ning Smart City Lab kui Tartu linna partner tarkade e-teenuste arendusel.

Samuti korraldas Silmaring kohtumisi koolijuhtide, õpetajate ja õpilastega ning selgitas välja nende vajadusi ja ootusi uuele IT-platvormile, mis soodustaks koostööd, kaasaks kogukonda, suurendaks õpilastel nii õpirõõmu kui parandaks õpitulemusi.

Protsessi kaasati viis kooli: Nõo reaalgümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Tartu erakool, Kivilinna gümnaasium ja Raatuse kool. Lisaks tehti veebipõhiseid küsitlusi ja koguti huvirühmade hinnanguid üle Eesti.

Kogutud hinnangute põhjal ootavad õpilased eelkõige videopõhiste õppematerjalide ja veebipõhiste testide paremat funktsionaalsust, õpetajad enam visuaalseid materjale ja ühtset kvaliteetset materjalide baasi ning juhtkondade sõnul oleks kõige suurem vajadus sellise õpiveebi järele just reaalainetes.

Õpiveebi esimene versioon plaanitakse valmis saada õppeaasta alguses. Pärast seda algavad koolitused õpetajatele, et uude abistavasse süsteemi sisseelamine lihtsamalt läheks.

Silmaringi meeskond täiendab Tartu õpetajatega koostöös õpiveebi uue sisuga, samuti otsitakse vabavaralisi õppematerjale mujalt maailmast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles