Vale liigutus, vale koht, natuke hajameelsust ning ongi võtmed, rahakott, mobiiltelefon, ratas või isegi lapsevanker läinud. Kuid peale kaotajate on ka palju leidjaid, kes viivad võõra vara politseisse või annavad sellest teada virtuaalses leiubüroos.
«Tartus pole veel olnud päeva, kui politseisse poleks toodud kas või ühte leidu,» ütles Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna vanemspetsialist Irina Kaasik, kes tegeleb politseisse toodud asjade tagastamisega.
«Suvi ongi kaotamiste-leidmiste tippaeg, sest siis on palju rahvarohkeid kontserte ja üritusi, kus läheb kaotsi palju asju.»
Sageli lisandub teateid kaotatud ja leitud asjadest ka Tartu kodulehel olevasse virtuaalsesse leiubüroosse.
Viimased kuulutused annavad teada kaotatud võtmetest, rahakottidest, kullatud kaela- ja käeketist, hõbedast käevõrust ning prillidest. Leitud on võtmeid, nutitelefon ja Turu tänavalt valge pikakarvaline küülik.
«Kui kaotad midagi ära, alles siis mõistad, kui vajalik on koht, kust kaotatud asju otsida,» tõdes seljakotist välja pudenenud prillitoosi koos prillidega virtuaalse leiubüroo kaudu otsiv naine, kes soovis ajalehes jääda anonüümseks.
Uus päev, uued leiud
Kahjuks on tema otsingud seni jäänud tulemusteta.
«Kohe pärast prillide kadumise avastamist käisin kuus korda Sepa turu ja Ropkamõisa bussipeatuse vahelise maa läbi, ei midagi enam,» rääkis ta. «Ka politsei leidude andmebaasis pole mu prille, leiubüroosse pandud kuulutuse peale ei helistanud mitte keegi. Ega inimene võõraste prillidega ju midagi tee, aga näe, tagasi neid kah enam ei saa.»
Võis juhtuda, et prillid leidis ebaaus inimene. Võis juhtuda aga ka nii, et need korjas üles inimene, kes ei teadnud, et leitud asjad tuleb politseisse viia.
«Inimesed tõesti ei tea, et leitud asjad tuleb politseisse viia, ning samuti ei oska kaotajad oma vara politseist otsida,» tõdes Irina Kaasik.
Leide-varandust on korrakaitsjate valduses aga omajagu, sest päevas jõuab Riia 132 asuvasse Tartu politseimajja paar kuni kümmekond leidu. Suurema osa neist toimetab turvalisse hoiukohta patrull, sest näiteks rahakoti leidnud või tänaval pikalt vedelenud jalgratast märganud inimesed helistavad sageli telefonil 110 ning patrull viib eseme jaoskonda.
Kord leidis patrull pargist kalli kaamera, mille suures tööhoos telereporter oli sinna unustanud. Järgmisel päeval oli reporter oma kallil kaameral järel nagu viis kopikat ning tänas kõigevägevama kõrval ka patrullpolitseinikke, kes ta töövahendi turvalisse kohta viisid ja tagastasid.
«Ka inimesed toovad leitud asju politsei valvelauda, aga neid juhtumeid on pigem vähe,» märkis Irina Kaasik.
Politseis on praegu tallel sadakond leidu, kõige rohkem on nende hulgas rahakotte. Lisaks on leitud 25 mobiiltelefon, teist sama palju jalgrattaid, 16 võtit-võtmekimpu, viis lapsevankrit, kolm seljakotti, kaks tõukeratast ja kaks autovõtit.
Peale nende on politseis ka ootamatuid leide: näiteks roller, Tuglase bussipeatusest üles korjatud kitarr, Tartus maja juures vedelenud sülearvuti koos teiste esemetega ning ühe teise maja tagant leitud Apple’i tahvelarvuti.
Golfivarustus ja mööbel
Ka on politseis hoiul Annelinnast teisipäeval leitud must käekott, kaamera, jalgrattakiiver, spordikott, kosmeetikakott, sõiduauto esituli, pakendis mööbliese, naiste käekell ning eelmise aasta oktoobris Ülenurme vallast Näki tee lähedalt metsast leitud kallis golfikomplekt.
Paraku pole keegi seni oma golfivarustuse vastu huvi tundnud ning pelgalt golfikeppide ja koti järgi on politseil võimatu omanikku välja selgitada. Ainuke lootus on, et omanik leiab info politsei kodulehelt üles ja saab siis oma vara tagasi.
Kuid juhtub sedagi, et omanik pole oma kaotatud asjast enam huvitatud. Näiteks eelmistelt hansapäevadelt leiti flööt, mille Tallinnas elava omaniku leidis Irina Kaasik küll üles, kuid aasta jooksul pole muusik oma pillile politseisse järele tulnud.
«Alguses lubas ja lubas tulla, nüüd ei võta enam torugi,» märkis Irina Kaasik ja lisas, et selline juhtum on siiski pigem erand.
«Inimesed on kaotatud asja meilt kätte saades väga tänulikud,» ütles ta. «Paljud tahavad ka leidjat tänada. Siis võtame leidjaga ühendust ning küsime, kas võime tema kontakti anda, sest andmekaitseseaduse tõttu me inimese loata tema andmeid jagada ei saa.»
Leitud esemeid hoitakse politseis aasta. Kui selle ajaga ei õnnestu nende omanikku tuvastada, antakse leiud üle kohalikule omavalitsusele oma äranägemise järgi rakenduse leidmiseks.
Leid ei kuulu leidjale
• Hetkest, mil võõras ese enda kätte võetakse, tekib selle leidjal asjaõigusseaduse järgi kohustus viivitamata leiust kaotajat või omanikku teavitada. Alla 50-eurost leidu võib leidja enda käes hoida, kuid ta on kohustatud seda tegema leiu säilimist tagaval viisil.
• Asjaõigusseaduse järgi tuleb leid, mille väärtus ületab 50 eurot, viia politseisse (Tartus Riia 132 asuv politseimaja). Kui eset leides silmatakse lähedal patrulli, võib leiu kohe politseinikele üle anda, leiust võib politseid teavitada ka telefonitsi.
• Kauplusest, asutusest, liinibussist või mujalt avalikust kohast leitud mobiiltelefon või muu väiksem ese on mõistlik anda ka vastava asutuse töötaja kätte, sest inimene otsib kaotatud asja ikka sealt, kus ta viimati viibis. Nii on suurem tõenäosus, et ese ja selle omanik üksteist kiiremini taasleiavad. Kui omanik paari päeva vältel esemele järele ei tule, peab asutus selle politseile üle andma.
• Politseis hakkab leidudega tegelev ametnik nende omanikke välja selgitama, leiud pannakse üles politsei kodulehele aadressil www.politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/index.dot.
• Leid väljastatakse omanikule kirjaliku avalduse alusel. Avaldus peab sisaldama kaotatud eseme kirjeldust ja teisi andmeid sel määral, et oleks võimalik tuvastada kaotatud eseme ja leiu samasus (nt seerianumber, telefoni PIN-kood, eseme eritunnus, varasem foto esemest).
• Üle 50-eurose väärtusega leidu endale jättes (politseid sellest teavitamata või leidu politseisse toomata) pannakse toime süütegu. Karistusseadustiku järgi võib sellise käitumise eest määrata rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse.
• Rahalise karistuse suurus sõltub inimese sissetulekust. Kohtul on õigus karistuseks määrata 30–500 päevamäära, väikseim päevamäär on 3,20 eurot. Seega ei saa kohus määrata väiksemat kui 96-eurost rahalist karistust.
Allikas: Lõuna prefektuur