Maaülikoolis soovib ühele riiklikule õppekohale keskmiselt 5,8 inimest

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaülikooli peamaja.
Eesti Maaülikooli peamaja. Foto: Lauri Kulpsoo

Eesti Maaülikoolis avatud 503 uuele bakalaureuseõppe riiklikule õppekohale laekus 2904 avaldust. Enim sooviavaldusi esitati traditsiooniliselt ökonoomika ja ettevõtluse erialale, kus ühele õppekohale kandideerib 33 inimest.


Noorte seas on populaarsed ka maastikukaitse ja -hoolduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala. Samad erialad on olnud eelistatud ka varasematel aastatel, kinnitas maaülikooli pressiteade. Kokku oli maaülikoolis võimalik valida 23 riiklike õppekohtadega eriala vahel.

Maaülikooli õppeprorektori Jüri Lehtsaare sõnul võib jääda tänavuse konkursiga rahule, kuna õppida soovijaid on peaaegu sama palju kui mullu.

«Kõige rohkem rõõmustab, et noored on tajunud edasiõppimise vajadust, kuna magistriõppesse esitati rohkem avaldusi kui mullu – 299 riiklikule õppekohale on esitatud 352 avaldust,» sõnas Lehtsaar.

Magistriõppesse soovijate suur hulk peegeldab õppeprorektori hinnangul ka tänast majanduslikku olukorda: töökohtade vähesuse tõttu on paljud otsustanud töölemineku edasi lükata ning keskenduda parema hariduse omandamisele.

Riiklikele kohtadele vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 14. juulil.

Riigieelarvevälistele kohtadele on 9. juuliks esitatud 830 avaldust ning vastuvõtt jätkub 22. juulini. Kaugõppesse ootab ülikool avaldusi kuni 13. augustini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles