«Segajates» segunevad muusikanumbrid ja sketšid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helilooja (Tanel Jonas) teeb hommikvõimlemist, kuulates raadiost käsklusi (Maria Soomets, taga vasakult) ja klaverisaadet (Ele Sonn). Dekoratsiooniks on Luke mõisapargi rohelus ja  mõisnikeaegse kasvuhoone varemed.
Helilooja (Tanel Jonas) teeb hommikvõimlemist, kuulates raadiost käsklusi (Maria Soomets, taga vasakult) ja klaverisaadet (Ele Sonn). Dekoratsiooniks on Luke mõisapargi rohelus ja mõisnikeaegse kasvuhoone varemed. Foto: Kristjan Teedema

Luke mõisapargis mängitakse suvelavastust «Segajad». See räägib loomingulistest segajatest, mis kaasnevad nii muusiku- kui ka näitlejateega.

Truppi kuuluvad Vanemuise näitlejad Tanel Jonas, Priit Strandberg ja Maria Soomets, kontsertmeister Ele Sonn ning Tartu Uue Teatri valguskunstnik Taavi Toom. Lavastuse aluseks on kogu trupi ideed, mille on näidendi vormi valanud Priit Strandberg ja Tanel Jonas.

Lavastus koosneb sketšidest ja rohketest muusikanumbritest. «Segajad» liigub sujuvalt Nõukogude Eesti loomingulise tsensuuri ajast tänapäeva popmuusika juurde, jõudes lõpuks välja ka näitlejate endi ameti juurde – pilatakse näitlejate haltuuraotsi.

Nõukogude Eestis oli loomingu üks suunajaid tsensuur, tänapäeval publiku maitse ja produtsendi taktikepp.

«Segajad» toob publiku ette eesti muusika tipud ja ka hetkelised komeedid – sketšides võib aimata näiteks Raimond Valgre, Urmas Alenderi, Tõnis Mägi, Heldur Karmo ja Gennadi Podelski tegelaskujusid ning kuulata saab nende loomingut.

Lavastus on kantud trupi isiklikest loomingulistest painajatest ja tegeleb temaatiliselt just kunstnik olemisega, kuid ei jää kindlasti kaugeks tavavaatajale. Vastupidi, lavastuses on annus pretensioonitut naljaheitmist, parodeerimist ja muusikalisi interpretatsioone.

Sketšid on teravad ja huumoriga balansseeritakse osavalt intelligentse ja labase piirimail. Pisut teise energia ning kehva näitlejameisterlikkusega esitatult võikski see kõik kokku mõjuda madalalt, kuid «Segajate» trupp mängib nauditavalt.

Lugeja võib püüda ette kujutada näiteks stseeni, kus Tanel Jonas eduka muusikaprodutsendi Denerina avastab äkki, et on terve elu kirjutanud neljaduurilugusid.

Sellele järgneb kogu trupi esitatud popurrii Sven Lõhmuse üheksast pophitist, mis kõlavadki tõesti nagu üks ja seesama lugu. Popurrii on üdini tobe, kuid sellise ennastunustava mänglevuse ja lõbususega esitatud, et mõjub siiralt naljakana.

Suur põlemisjõud

«Segajate» trupp on end institutsionaalselt ära lõiganud võimalikust segajast ehk siis suure teatri masinavärgist, millega näitlejad tavaliselt kokku puutuvad. Lavastus on valminud sõltumatult igapäevase leivaandja Vanemuise organisatoorsest ja administratiivsest poolest. «Segajad» on loodud väheste vahendite, kuid suure põlemisjõuga – seda ei ilmesta grandioosne lavakujundus ega saada võimas tehnikapark.

Ühest küljest on see sündmuse nõrkuseks, teisalt tugevuseks. Et tegemist on just muusikalise lavastusega, kõlaksid mõned laulunumbrid parema tehnika korral hoopis võimsamalt. Kuid oma väärtus on ehedusel ja kodususel, mida lihtne tehniline lahendus kannab.

Publikut mahub etendusele üsna vähe, mis tähendab, et lavaline tegevus toimub vaatajatele intiimselt lähedal. Eriliselt mõjuvad stseenid, kus näitlejad Luke mõisa looduslikke eripärasid mänglevalt kasutavad ning mis ei olegi suveteatrile tihtipeale omaselt helitehniliselt üle võimendatud.

Mõjuvad laulud

Väga kaunilt ja tõesti siiralt mõjus Maria Soometsa esitatud «Eestlane olen ja eestlaseks jään», mida ta laulis kõndides läbi õunapuuaia. Samuti oli väga mõjuv «Must lind», mille Priit Strandberg esitas nii, et jõudis laulu finaalis mõisapargi veekogu teisele kaldale.

«Segajate» lihtne tehniline ja lavakujunduslik lahendus lasevad välja paista headel näitlejatöödel ning trupi musikaalsel võimekusel.

Eredalt jäi meelde stseen, kus Maria Soomets ja Tanel Jonas kujutasid vanapaarist linnajuhti ja tema kaasat, kes meenutasid looga «Minu kallima auto» oma esimest autoostu ning tellisid Mustamäe populariseerimiseks loo «Mustamäe valss».

Lavastus «Segajad» võlub kauni ja kohati tobenaljaka eestimaise muusika esitamisega, mis on segatud humoorikate, kergelt, kuid tabavalt mõjuvate sketšidega.

Luke mõisapargis

• Luke mõisapargis Tartumaal esietendus 26. juunil muusikaline autorilavastus «Segajad».

• Järgmised etendused on 17.–20. juulil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles