Linna loodud hindamissüsteemi eripärasid kasutades tegi prügiveofirma hanke võitmiseks pakkumused, et hind kahel pool tänavat erines 90 korda ja hulk eramuomanikke saanuks prügist lahti üldse tasuta.
Tartu linna prügiveohankest sai absurd
2. juuli 2014, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasuta teenust saanuks Eesti Keskkonnateenuste hinnakirja järgi kesklinna ja Tähtvere ehk 1. jäätmeveopiirkonna kliendid 50-liitrise prügikoti äraviimisel, Annelinnas ja Ihastes ehk 3. piirkonnas tulnuks sama teenuse eest maksta 5 eurot.
4500-liitrise ehk 4,5-kuupmeetrise mahuti tühjendamine maksnuks aga 3. piirkonnas vähem – 4.50 eurot, 1. piirkonnas oli selle teenuse hinnaks pandud 103.50. See teeb 23 korda enam.
Kõrvutades 80-, 140- ja 240-liitrise mahuti tühjendamise hindu, on erinevus 90-kordne: 4 senti versus 3.60, 7 senti versus 6.30 jne.
Nendel hindadel on vähe sarnasusi hankel osalenud konkurentide Ekoviri ja Ragn-Sellsi hindadega, aga ka Eesti Keskkonnateenuste enda hinnakirjadega ülejäänud kahes Tartu jäätmeveopiirkonnas.
Absurdne punktijaht
Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer nentis, et hanke pööras absurdiks punktijaht, mida võimaldasid linna seatud tingimused, linnavalitsus tühistas hanke ja valmistab ette uued tingimused kordushankeks.
«See on absurdne ja järelikult meie hankedokument võimaldas seda,» ütles ta. «Need konteinerid, mida on rohkem tolles piirkonnas, andsid rohkem punkte ja ettevõte ise ütles, et see on punktijaht. Hinnad ei ole mõistuspärased ja mingit loogikat neis ei ole peale selle, kuidas punkte saada. Siis tuligi selline tulemus.»
Annelinnas on rohkem suuri konteinereid, parema skoori saamiseks tuli näidata soodsamat hinda, Tähtveres ja kesklinnas oli kasulikum näidata väikeste konteinerite puhul madalamat hinda.
«Ristsubsideerimist on palju ehk mõned mahutid on hästi kallid, mõned hästi odavad,» rääkis Mauer. «Ristsubsideerimine ei ole otse keelatud, aga praegu ei ole see ka mõistlikul kujul.» Sama loogikaga on prügiveohanget varemgi korraldatud, aga see pole kunagi nii ebaõnnestunud.
Hanget tühistava korralduse õiendis tõdeb linn, et teatud jäätmevaldajate kanda jäetakse ebaproportsionaalne kulu võrreldes jäätmete koguse ja liigiga, mida nad tekitavad. Selline olukord oleks vastuolus hea tavaga, põhimõttega «saastaja maksab» ja inimeste võrdse kohtlemise põhimõttega.
Hankedokumendis puudub alus, mis võimaldaksid anomaalse pakkumuse ainsana tagasi lükata.
Kogemus õpetab
Eesti Keskkonnateenuste lõunaregiooni juht Kalle Voogla ütles, et praegusel juhul meenutab linna tegevus lasteaiamängu: mäng käis reeglite järgi, võitsid küll, aga kui tulemus ei meeldi, lahkun mängust.
Voogla leidis, et hanke koostaja lähtus oma eesmärgist ja andis hindamispunkte selle järgi, millisele konteinerile ta soodsamaid hindu soovib.
«Kuna varem Kuressaares kasutas meie tõsine konkurent Ragn-Sells hankel seda põhimõtet, et võttis maksimumpunktisumma lähtuvalt hanke ülesehitusest, ei olnud meil alust arvata, et ta Tartus teisiti käitub. Sellest tulenevalt kasutasime varem jäätmekäitlusturul kasutatud taktikat ning läksime parima punktiskoori saamise rada ja kalkuleerisime hinnad selliselt, et saaksime maksimumpunktid ja ka saime,» rääkis Voogla. «Karmis olelusvõitluses peab lähtuma sellest, milline on eesmärk. Kui on omavalitsuse antud reeglid, tuleb nende järgi mängida.»
Voogla ütles, et inimlikust seisukohast saab ta aru, et hinnakäärid on väga suured ja mingil määral absurdsed. «Eesmärk oli kogu piirkond võita ja seal tööd teha. Nende hindadega suudaks teenindada, jah, kindlasti kellelegi olid need hinnad ülekohtused, aga kellelegi ka väga head,» leidis ta.