Rotid andsid idee liikluse parandamiseks

Katre Tatrik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ütle, kas meil on mõni rott, keda võib tülitada,» küsib professor Jaanus Harro Chemicumis telefoniga rääkides. «Ahah, rotivanaemad,» lõpetab Harro kõne ja asetab mõni minut hiljem laborilauale kaks lumivalget närilist, kellel lõppesid äsja kõdikatsed. Ülikooli psühholoogide ja terviseteadlaste loodud, autokoolides kasutatava sekkumismetoodika väljatöötamine sai alguse laborirottidest.
«Ütle, kas meil on mõni rott, keda võib tülitada,» küsib professor Jaanus Harro Chemicumis telefoniga rääkides. «Ahah, rotivanaemad,» lõpetab Harro kõne ja asetab mõni minut hiljem laborilauale kaks lumivalget närilist, kellel lõppesid äsja kõdikatsed. Ülikooli psühholoogide ja terviseteadlaste loodud, autokoolides kasutatava sekkumismetoodika väljatöötamine sai alguse laborirottidest. Foto: Margus Ansu

Professor Jaanus Harro võiks enda sõnul oma vere biokeemiliselt profiililt olla ideaalne roolijoodik. Ent seda ta ei ole. Ta on elukutselise autojuhi paberitega ajuteadlane.

Harro on kümnete teiste suurte uuringute kõrval andnud panuse liiklusohutuse parandamisse nii Eestis kui suure lombi taga.

Tartu ülikooli psühholoogide ja terviseteadlaste loodud pooleteisetunnine koolitus, mida nimetatakse sekkumismetoodikaks, lubab maandada riske liikluskäitumises. Juba mõni aasta tagasi tõestasid teadlased, et koolitusel osalenud rikuvad liikluseeskirja ja satuvad liiklusõnnetustesse poole harvemini kui need, kes koolitusel osalenud ei ole.

Kui Harro uurimisrühm möödunud aastal sellest artikli avaldas, võtsid nendega ühendust Mercedes-Benz Dri­ving Academy sõidukoolitajad, kes kasutavad oma autokoolides moodsaid õpetamismeetodid. «Nad ütlesid, et see, mida me välja oleme mõelnud, on midagi põhimõtteliselt uut – sellist asja ei ole veel olemas – ja nad tahaksid seda kasutama hakata,» sõnas Harro.

Nii jõudsid Mercedes-Benzi sõidukoolitajad ja Tartu ülikool kokkuleppele, et autotootja autokoolides Ameerikas ja Kanadas hakatakse mõjutama õpilaste suhtumist liiklusturvalisusse tartlaste sekkumismetoodika abil.

Juba augustis sõidavad ülikooli teadlased Vancouverisse, et sealseid ja Los Angelese autokoolide õpetajaid juhendada, kuidas metoodikat kasutada. Sama kursus on avatud tasuta ka huvitatud Eesti autokoolidele.

Ebanormaalsed rotid

Inimeste liikluskäitumise ja impulsiivsuse seoste uurimiseni juhtisid Harro aga juba kaua aega tagasi rotid. Elu jooksul laboritingimustes ja katseseadmetes mitut tuhandet katselooma jälginud Harro uuris oma teadlaskarjääri alguses ärevust ja hirmu tekitavaid ravimeid.

Ent sagedamini kui soovis, nägi ta rottide ja hiirte paradoksaalseid käitumisviise, mis ühtelugu rikkusid katseid – ärevust tekitavad ravimid mõjusid justkui rahustavalt. «See ei tundunud mõistlik,» vangutas Harro veel nüüdki pead.

Kuid loomade silmanähtavalt ebanormaalse käitumise põhjusel arvas ta olevat pistmist sellise psühholoogilise nähtusega nagu impulsiivsus. Kõige üldisemalt tähendab see hetke ajel otsustamist ja käitumist.

Kuigi see teema oli huvitav, ei olnud Harrol toona head küsimust impulsiivsuse uurimiseks katseloomadel. Samal ajal astus talle aga ligi toona maanteeametis osalise ajaga ohutusspetsialistina töötanud doktor Toomas Ernits, kes küsis, ega Harro ei tahaks midagi liikluses käitumise kohta uurida.

Muidugi! Liikluses käitumine on suurepärane katsetuste keskkond inimeste impulsiivsuse uurimiseks, sest tõenäoliselt on impulsiivsus liikluses oluline tegur, mõtles Harro.

«Liikluskäitumisega tegelevad peaaegu kõik inimesed ja liikluses käitumisest jääb järele jälg liiklusõnnetuste ja liikluseeskirja rikkumise näol. Nii ei pea piirduma ainult inimeste käest küsituga, vaid saab vaadata ka seda, mis nendega tegelikult on toimunud,» elavnes Harro rääkides uuringutest, mis on sekkumismetoodika väljatöötamisele aastate jooksul eelnenud.

Kolm tilka verd

«Ütlesin Toomas Ernitsale: jah, kui projekti tohib sisse kirjutada, et me võtame uuritavatelt ka vereproove, teeme kaasa,» meenutas Harro.

Otsustaval hetkel lõi ta aga kõhklema: kas me ikka saame sellega hakkama? Kuivõrd uuritavad meie uuringusse tulevad? Mida inimene teeb, kui talle öeldakse: me teame, et olete joobes juhtimiselt kinnipeetud, me tahame teilt kolme tilka verd?

Aga doktor Diva Eensoo, uuringu välitööde eestvedaja, Tartu ülikooli terviseuuringute teadur, kes toona, 2000. aastal kaitses (esimesena Eestis!) rahvatervishoiuteaduses magistritööd, ütles: jah, muidugi saame me sellega hakkama.

Kuidas nad tol ajal ajalehes avaldatud roolijoodikutega ühendust said, ei taha Harro täpsustada.

Olles juba mitu aastat autojuhte ja nende vereanalüüse uurinud ning saanud teada palju uut ja huvitavat, soovis uurimisrühm teha midagi praktilist – proovida autojuhtide liikluskäitumist mõjutada.

Kui inimene enda impulsiivsust ise teadvustab, kas see aitab teda liikluses? Selle küsimuse juurest jõutigi peagi pooleteisetunnise sekkumismetoodikal põhineva kursuseni, mille fookuses on tulevaste autojuhtide isikuomadused, mis võivad põhjustada juhi ülemääraselt riskivat käitumist liikluses. Nüüd on vastus käes: impulsiivsuse teadvustamine aitab ohutumalt liigelda.


Arvamus

Madis Ütt

Selge autokooli juhataja, Eesti üks esimesi sek­ku­mis­kooli­tusi tegema hakanud sõiduõpetaja

Sekkumiskoolitusega alustasime juba viis-kuus aastat tagasi. Selle põhimõte on, et kui õpilane oskab ennast analüüsida ja õpib oma impulsiivsuse taset kontrollima, siis oskab ta ennetada ja ära hoida ka sellist impulsiivset ja mõtlematut käitumist, mis võiks viia avariiohtlike olukordade või õnnetusteni.

On näha, et need, kes sekkumiskoolituse läbivad, on paremini valmistunud liikluses ohutult hakkama saamiseks kui need, kes seda läbinud ei ole.

Näiteks antakse seminaris igale rühmale Lõuna-Eesti piirkonnast reaalne olukord, mis viis õnnetuseni, ja analüüsitakse nii toimunut kui seda, kuidas üks või teine õpilane sellises olukorras oleks toiminud ja mis oleks õige olnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles