Eile õhtupoolikul jõudis XXVI laulu- ja XIX tantsupeo tuli Tartumaalt Jõgevamaale. Pidulikult võeti tõrvikurongkäik vastu kahe maakonna piiril Äksi kiriku juures. Hiljem juba Tabivere rannas. Sealt edasi Maarja-Magdaleena poole sõites tabas teelisi paduvihm.
Laulupeotuli rändab edasi Jõgevamaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevamaal tervitas saabujaid Maarja-Magdaleena segakoor. Lõõtspilli mängis Tabivere vallast Koogi külast võrsunud noor muusik Rauno Koorts. Jalgratastel viisid sealt tuld edasi Maarja-Magdaleena segakoori ja Maarja-Magdaleena meesansambli liikmed ning kohalikud line-tantsijad. Teekonda saatis ka seltskond tõukerattureid.
Järgmine peatus tehti Tabivere rannas. Sealt edasi jätkus peotule teekond läbi Elistvere Maarja-Magdaleenasse. Õvanurme mäel tuli tuletoojatel trotsida paduvihma, ent leek püsis ja teekond jätkus. Edasi viis sõit Palamusele ja sealt edasi Torma valda. «Tuld on võimalik tervitada ka maakonnakeskuses Jõgeval,» ütles laulu- ja tantsupeo Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.
Laulu- ja tantsupidudel on äärmiselt silmapaistev roll Eesti ajaloos ja kultuuriloos, rahvusliku iseteaduse ja iseseisvuse tekkimisel, leidis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Arvestades seda, väärtustas maavanem peotule Jõgevamaale jõudes ka oma kõnes ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on seotud maakonna paikadega.
Olgu selleks siis Äksis teeninud kirikuõpetaja Otto Wilhelm Masing, kes toimetas esimest eestikeelset ajalehte «Maarahva Näddala Lehte» ja mõtles välja «õ» tähe. Samuti Oskar Lutsu tähtsust Palamusele või Torma puhkpilliorkestri rajaja Adam Jakobsoni ja tema poja, rahvusliku ärkamisaja ühe liidri Carl Robert Jakobsoni teeneid.
Põltsamaa kandist pärit on pärit näiteks eestluse edendaja Karl August Hermann, kes on läbi inimpõlvede rahva südametesse läinud laulu «Kungla rahvas» autor ja koos oma abikaasa Paula Hermanniga märkmisväärne tegelane 130. aastapäevani jõudnud Eesti lipu saamisloos, rääkis maavanem Viktor Svjatõšev.
