Tartu ülikooli nõukogu arutas täna senati vastu võetud ülikooli uue põhikirja üle, mis looks senise üheksa teaduskonna asemele neli suurt teaduskonda. Nõukogu istungi vaheajal ütles nõukogu esimees, Euroopa kontrollkoja liige Kersti Kaljulaid, et nõukogu ei kiitnud põhikirja projekti heaks, aga ei pannud sellele ka vetot.
«Kui kogu vabariigi ajakirjandusest jääb mulje, et nõukogul oli täna täpselt kaks varianti, kiita projekt heaks või panna sellele veto, siis tegelikult ei ole nõukogu oma otsustes sugugi nii piiratud,» rääkis Kaljulaid.
Ta lisas, et nõukogu otsustas käituda sarnaselt nagu hiljuti arutatud põhikirja muudatuse puhul. «Me sõnastasime siis oma seisukohad ette pandud põhikirja projekti suhtes ning läksime ja arutasime neid senatiga. Tookord tegime me seda ühisistungi vormis ja ka seekord leiame kindlasti viisi senatiga nõukogu esitatud küsimusi arutada,» ütles Kaljulaid.
Kaljulaid sõnas, et nõukogu kõik liikmed toetasid selles põhikirjaprojektis kirjeldatud juhtimisstruktuuri reformi. Ent ta lisas, et nõukogu, nagu ka vabariigi avalikkus, peab väga oluliseks ka teaduskondade nimetuste ja identiteedi küsimusi.
«Nõukogu arvab, et senat võiks kaaluda mitmeid variante, kuidas hundid oleksid söönud ja lambad terved, sest selliseid variante kindlasti on, jäädes kindlaks välja pakutud juhtimismudelile,» rääkis Kaljulaid.
Nõukogu tegi senatile ettepaneku kaaluda akadeemiliste üksuste puhul uues põhikirjas erinevaid nimevariante, mis toetaksid seniste teaduskondade identiteeti.
Nõukogu pakkus senatile kaalumiseks välja võimalikud nimelahendused: 1. Instituut võib akadeemilise üksusena kasutada oma nimes sõna „teaduskond“; 2. Pikendatakse loodavate teaduskondade nimesid, näiteks sotsiaalteaduskonna asemel oleks uus nimi „õigus- ja sotsiaalteaduskond“; 3. Suurte teaduskondade asemel tulevad nimetusena kasutusele valdkonnad, mille allüksusteks jääksid instituudid või teaduskonnad ja kolledžid; 4. Sotsiaal- ja humanitaarteadused moodustavad valdkonnad ning loodus-, reaal- ja arstiteadused moodustavad nimetusena teaduskonnad.
Ülikooli senati järgmine istung tuleb 20. juunil, mil tehakse muuhulgas otsus nõukogu poolt soovitatud nimelahenduste osas. Seejärel on ülikooli nõukogul aega 30. juunini, et senati poolt vastu võetud põhikiri kinnitada.
Õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter ütles Tartu Postimehele, et ülikooli pressiteate põhjal tundub talle, et ülikooli nõukogu on püüdnud leida vaheteed.
«Meile ei paku see midagi,» lausus Ginter. Tema sõnul ei olnud nende teaduskonna põhimureks uue põhikirja puhul nimi, vaid otsustuspädevused. «Me ei ole rahul, et teaduskonna otsustusõigus ära kaob,» lisas ta.
«Me lootsime, et jõutakse ikka ka sisuni, otsustuspädevuste aruteluni, aga pressiteatest tuleb välja, et on vaadatud ikkagi ainult vormi. Vara on veel öelda, mis me täpselt edasi teeme, aga alla me veel kindlasti ei anna. Kõigepealt on vaja selgeks saada, mis nõukogus täpselt toimus,» rääkis dekaan Jaan Ginter.
Õigusteaduskonna dekaaniga on nõus ka sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan Jaanus Harro, kelle arvates ei ole nõukogu jõudnud teaduskondade nimetuste arutelu juurest sisuliste küsimusteni.
«Ma ei tea palju sellest, mis ülikooli nõukogu täna arutas, aga minuni jõudis info, et nad teevad ettepaneku eeskätt nimetuste üle arutleda, mis meie vaatenurgast on teisejärguline kui mitte neljandajärguline,» rääkis Harro pärast seda, kui oli teada, et Tartu ülikooli nõukogu toetas istungil üksmeelselt ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning tegi senatile ettepaneku kaaluda akadeemiliste üksuste puhul uues põhikirjas erinevaid nimevariante
Harro sõnul saatis sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogu veel reedel ülikooli nõukogule ka pöördumise, milles tuletati meelde, et nende teaduskond ei näe ülikooli reformikavades piisavalt põhjendatust ja ei toeta ette pandud struktuurimuutust.
«Me oleme olnud opositsioonis juba pikka aega. Aga nüüd, kus avalikus diskursuses kõlas, et kõik, kes on vait, on reformi poolt, siis leidsime, et kuna meie ei ole, peame me seda lihtsalt veelkord meelde tuletama,» ütles Harro.
«Meie jaoks ei ole olnud enesestmõistetav see, mida ülikooli juhtkond on nimetanud valdkondlikuks arenguks ehk jagunemine just nimelt niimoodi ja just nimelt neljaks ja meile pole päris selge, mis probleeme täpselt nende muutustega lahendatakse. Oleme arvamusel, et enne on vaja mõelda ja paremini täpsustada, mida me täpselt saavutada tahame ja siis leida selle saavutamiseks konkreetsemad meetmed,» lisas Harro.
Usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme, kes on samuti teaduskondade reformi vastu olnud, ütles, et pole jõudnud veel ise nõukogu istungil otsustatuga tutvuda, ent ta leiab, et diskussiooni jätkumine on hea. «See on kindlasti tervitatav, et ülikooli nõukogu püüab otsida lahendusi, mis sobiksid paremini, kui senati esialgu vastu võetud põhikirja variant,» lausus ta.