Juuli-augusti jooksul saab Tartu juurde terve posu jalgrattahoidlaid, kuhu mahub seisma kokku paarsada kaherattalist.
Jalgrattad saavad hoiukohti juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiukohad, mida on kahekümne ringis, paigutatakse laiali üle linna, ehitamine maksab umbes miljon krooni. Raha tuleb Euroopa Liidu jalgrattaprojektist VisoEST by bike, mille raames märgiti muu hulgas Eestisse ja Lätti maha rattamatkade marsruute.
Vajadus suureneb
«Tartus rattaliiklus järjest tiheneb ja vajadus hoidjate järele suureneb,» ütles jalgrattaklubi Vänta Aga president Rein Lepik ning lisas, et näiteks kesklinnas on hoidjad mõnikord rattaid täis ja ruumi ei jagugi.
Projekti raames tuleb linna kolme tüüpi hoidlaid, rääkis linnavalitsuse jalgrattateede ja liikluskorralduse spetsialist Toomas Põld.
Anne kanali äärde ja Ihastesse ehitatakse varjualune, kuhu mahub kümme ratast ja katuse alla pannakse ka pingid ja laud pedaalijatele puhkamiseks.
Bussi- ja rongijaama tulevad kümmet sõiduriista mahutavad varjualused, mujale pannakse püsti O-kujulised metallrõngad, tavaliselt kolm tükki, millest igaühe külge saab kinnitada kaks ratast.
Uued on paremad
Annely Pendis, kes tihti Annelinnast Riia tänava lõppu rattaga tööle sõidab, ütles, et seda tüüpi hoidjad on paremad ja mugavamad kasutada kui vanad, kus rattad seisavad külg külje kõrval esiratast pidi kinni.
«Kuid ratturile olulisemad on ikka teed, sest ma tahan rattaga sõita, mitte teda kuskile seisma panna,» lisas Pendis.
Uutele rattahoidjatele kohti valides vaadati Põllu sõnul, et neid tuleks võimalikult palju ühiskondlike asutuste lähedusse ja sinna, kus inimesed võiksid tahta rattaid parkida. Näiteks Raekoja platsi tuleb kaheksa komplekti.
Ratturite ja autokasutajate suhtarvule tuginedes võiks Toomas Põllu hinnangul asutuste ja poodide juures iga paarikümne autokoha kohta olla neli-viis platsi ka jalgratastele.