Pagar-kondiiter lõpetab kooli ja õpib edasi

Varsti pagari-kondiitri paberid saav Taavi Todi oli algul kondiitritööga pisut hädas, martsipani voolimine osutus raskeks. Foto: Margus Ansu

«Pagar täidab talle etteantud tööülesandeid ja ega tal mingit võimalust ametiredelil tõusta ei ole,» rääkis Taavi Todi (24), peatne pagari-kondiitri eriala lõpetaja, miks ta õppimist töölemineku kasuks pooleli ei taha jätta.

Todi plaan pagariks-kondiitriks õppima minna tuli perele täieliku üllatusena. Sama ala õppinud ema oli seni arvanud, et poiss on ikka arvutihuviline, ja ootamatu käik pani teda pead raputama. Eriti kuna söögitegemise vastu polnud poeg kunagi huvi tundnud.

Tegelikult kaalus Todi ka kokaametit, aga juba paberil tundus õppekavas ette nähtud restoranipraktika liiga pingeline ja raske.

Möödunud kolm aastat tõestasid, et pagar-kondiiter on just sobiv eriala. «Mulle meeldib näha, kuidas asjad kokku saavad,» ütles ta.

Muidugi oleks seda näinud ka näiteks automehaanikuks õppides, aga sinnapoole ei ole tal mingisugust tõmmet ning tema arvates peab ala, et seda õppida, vähemalt natukenegi põnev olema.

Kutsekoolis on ta näinud seda, et kui huvi ikka ei ole, jääb kool pooleli. Näiteks on ta oma kursuse ainus meessoost lõpetaja, kuigi alustas neid päris mitu. Kui tüdrukutega kokku arvestada, on välja langenud või siis lõpetamist edasi lükanud umbes pooled.

Edasi ülikooli

Todi endagi haridustee on olnud kirju. Pärast põhikooli lõpetamist läks ta õppima infotehnoloogiat ja leidis varsti, et see päris tema ala ei ole. See läks aga varsti meelest ning ta pöördus IT poole tagasi. Ka teine katsetus ei läinud paremini ja ta tegi otsuse midagi sobivamat otsida.

Praegugi on Todi IT peale uuesti mõelnud ja arvas, et nüüd läheks ehk juba paremini. «Ma olen küpsemaks saanud, tean, mida ma tahan,» rääkis Todi ning lisas, et võib-olla ei olnud ta eelmiste katsetuste ajal lihtsalt valmis edasi õppima.

Kuna Todi nüüd teab üsna hästi, mida tahab ja on selle saavutamiseks valmis tööd tegema, siis on päris kindel, et ta seab IT asemel sammud hoopis maaülikooli toidutehnoloogiat õppima.

Eeldused seal õppimiseks on tal enda arvates paremad kui otse gümnaasiumist tulnul, sest kutsekoolis ei õpetatud talle sugugi vaid martsipanist kujukeste voolimist, vaid ka tundide kaupa toidukeemiat.

Muide, magusatest massidest kujukeste voolimine oli Todi jaoks alguses nii keeruline, et pagaritöö osa õppekavast tundus palju meeldivam kui kondiitri pool. Kui see harjutamisega aga lihtsamaks muutus, oskas ta selle loomingulisust hinnata: pagarina teed etteantud retsepti järgi nõutud toote, kondiitritoodete kaunistamises saad aga palju vabamad käed.

Kõrgharidus hädavajalik

Maaülikoolis tahab Todi õppida ühelt poolt sellepärast, et veel täpsemalt näha ja katsetada, kuidas toit «töötab», ja teisalt selleks, et saada tulevikus juhttöötaja ametikoht.

Tema hinnangul on kõrgharidus selleks hädavajalik, sest juhi või spetsialisti töös on nõudmised ja ootused hoopis teised ja näiteks pagariametis on edutamist saada pea võimatu.

«Kõrgharidus on tähtis, ma ei lähe sinna niisama oma nägu näitama,» kinnitas Todi, kes lõpetab kutsekooli kiitusega ning loodab seetõttu maaülikooli katseteta sisse saada.

Kondiitri võimalused tööturul

• Pagarid-kondiitrid töötavad pagari- ja kondiitritööstustes ning toitlustusasutustes.

• Pagar valmistab maitsvaid pagaritooteid (leivad, saiad, väikesaiad, pirukad, magusad ja soolased küpsised, punutised jm).

• Kondiitri käe all valmivad kaunid ja fantaasiarikkad kondiitritooted (tordid, koogid). Edutamise korral on võimalik saada meistri ametikoht.

Allikas: Tartu kutsehariduskeskus