Täna on Tartu ülikoolis rahvusvaheline seminar, kus politoloogid ja rahvusvaheliste suhete asjatundjad räägivad Ukraina kriisi mõjudest ja ELi idapartnerluse väljavaadetest.
Politoloogid arutlevad Tartus Ukraina kriisi üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seminar «Euroopa Liit, Venemaa ja nende ühised naabrid uute reaalsuste künnisel» on ajendatud tõdemusest, et tänavused sündmused Ukrainas on selge märk mitmete oluliste külma sõja järgsete püüdluste luhtumisest.
Euroopa Liidu ja Venemaa strateegiline partnerlus on läbi kukkunud, Euroopa Liidu idapartnerlus ei ole andnud soovitud tulemusi. Demokratiseerumine endise Nõukogude Liidu territooriumil on – väheste märkimisväärsete eranditega – liiva jooksnud. Demokraatliku ja rahumeelse Venemaa asemel seisab lääs silmitsi naabriga, mis on seesmiselt repressiivne ning viljeleb agressiivset välispoliitikat. Rahvusvahelised suhted regioonis on pingestunud ning julgeolek vähenenud.
Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi külalisprofessor Andrei Makaritšev ütles, et Ukraina kriisil ja sellega kaasnenud Euroopa Liidu ja Venemaa suhete halvenemisel on destabiliseeriv mõju naabritele ja naaberregioonidele, sealhulgas Läänemere piirkonnale.
«Sel kevadel Turus toimuma pidanud Läänemere maade nõukogu tippkohtumise tühistamine, Venemaa taganemine kokkuleppest, mis kohustab teda jagama julgeolekualast informatsiooni Leeduga, ning kasvav surve relvastumiseks Läänemere regioonis on kõnekad märgid väljakutsetest, millega piirkonna riigid ja koostööorganisatsioonid silmitsi seisavad,» lisas Makaritšev.