| |
|
 |
Jaani kirik.
Foto: Artur Borissenko |
|
Jaani kirik seljatas aasta teo konkursil hansapäevad
(10)
28.12.2005 00:01
Mari-Liis Hüvato, reporter
Martin Šmutov, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tasavägises võistluses tunnistasid tartlased ja Postimehe
lugejad Tartu selle aasta väärikaimaks teoks Jaani kiriku
taastamise.
Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik rääkis, et esikoha nimel käis kõva rebimine suvel Tartus peetud rahvusvaheliste hansapäevade ja taastatud Jaani kiriku vahel. «Napilt, aga kindlalt võitis Jaani kirik,» sõnas Kadastik. «Kuid mõlema puhul ei olnud küsimustki, et nad poleks olnud väärilised peaauhinda saama.» Kadastiku sõnul domineerisid tänavu aasta teole kandideerinute seas üritused, mis olid suunatud kümnetele tuhandetele inimestele. Euroopa tegu Et Jaani kirikust ja selle taastamisest on viimastel aastatel palju juttu olnud, oli sihtasutuse Tartu Jaani Kirik juhatuse esimehele Juhani Jaegerile aasta teo tiitel tõeline üllatus. Ometi tõdes Jaeger, et kiriku taastamine võiks olla mitte ainult Tartu, vaid kogu Euroopa aasta tegu. Tema sõnul on eile üle antud auhind tunnustus tuhandetele inimestele, kes on kuueteist aasta jooksul kiriku taastamisse oma panuse andnud. «Komeet on taevasse lennanud, nüüd tuleb vaadata, kuidas ta seal ilusti edasi lendaks,» sõnas Jaeger. Jaani kirik valiti aasta teoks ka 1999. aastal, mil tunnustati kiriku kellasid ning tornikiivri taastamist. Lisaks aasta teole andsid Tartu linnapea Laine Jänes ning Postimehe peatoimetaja Merit Kopli auhinna veel kümnele teole, teiste seas ka Tartus peetud rahvusvahelistele hansapäevadele. Hansapäevade finantsjuhi Toomas Petersoni sõnul teenis Tartu 2005. aasta väärikaima teo auhinna õige objekt. Küll aga möönis Peterson naerdes, et kui Jaani kiriku taastamine oleks lõppenud mõnel teisel aastal, saanuks aasta teo auhinna tõenäoliselt just rahvusvahelised hansapäevad Tartus. «Paremat võimalust Jaani kirikut Euroopale eksponeerida linnal polnud,» nentis Peterson. «Nii vinget asja kui hansapäevad pole siin linnas varem tehtud.» Petersoni kinnitusel ei muutu järgmise aasta hansapäevad märkimisväärselt väiksemaks, sest linnale üritus meeldis ja raad soovib tehtut umbes samas mahus korrata. «Raske oli leida projektijuhti, kes sooviks neid päevi teha väiksemas mahus,» sõnas Peterson. «Võrdlusmoment on tohutult tugev. Nõrgemat asja järgmisel aastal kindlasti ei tule.» Vanemuisegi finantsjuhina töötava Petersoni sõnul võivad nii mõnedki Tartu festivalid, nagu näiteks kirjandusfestival Prima Vista, noortefestival Eclectica, puhkpillifestival «Mürtsub pill» või Eesti teatri festival, jõuda viie-kuue aasta perspektiivis hansapäevade tasemele. Linna südamesse «Teeb südame soojaks, et sellised asjad Tartu linnas juhtuvad,» kommenteeris Jaani kirikule auhinna andmist Lõunakeskuse juhatuse liige Jaan Lott, kes ka ise eile linnapea Laine Jänesega kätt surus. Nimelt pääses Lõuna- keskuses tänavu valminud jäähall kümne tunnustust leidnud teo sekka. Lõunakeskus oli ka ainus linna servas asuv auhinna saaja. «Nüüd on tõesti esimene aasta, kus võib öelda, et kesklinnas on läinud jää liikuma,» sõnas Lott. Teiste seas pälvis tunnustust ka tänavu juunis avatud toomkiriku vaateplatvorm, kus on käinud oma 27 000 inimest. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktori Reet Mägi sõnul ongi suur huviliste hulk märk sellest, et toomkiriku pääs Tartu tegude sekka on õiglane. «Sellisele teole, nagu oli Jaani kirik, võib järgmisel aastal olla tõesti raske konkurenti leida,» ütles Mägi. Tartu sportlastest tõusis 2005. aastal esile kergejõustiklane Mirjam Liimask, kelle kuldmedalit Euroopa noorte meistrivõistlustel 100 meetri tõkkejooksus peeti samuti aasta teo vääriliseks saavutuseks. «Minule oli suht suur uudis, et minu jooksu nii kõrgelt hinnati,» nentis Liimask. «Muidugi oli see minu parim hooaeg – eelmistel aastatel jäi alati midagi puudu. Kuid arenguruumi on kindlasti veel.» Ennustus tulevikku Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ennustas 2004. aasta lõpul, mil Tartu aasta teoks valiti tunnelkollektor, et veevärk asub tiitli eest võitlusse taas 2006. aastal, sest selleks ajaks peaks lõppema 50+50 projekt, mille jooksul vahetatakse välja või paigaldatakse ligi 100 kilomeetrit torusid. «Järgmisel aastal juhtub kindlasti palju väärikaid asju
ja seetõttu ei julge ma meie võitu enam raudselt lubada,» sõnas Kapp eile. «Kuid
püüame kindlasti, kuigi võitmine võib osutuda raskeks.»
Varasemad
aasta teod • 1998 – Vanemuise kontserdimaja • 1999 – Jaani kiriku tornikiivri taastamine ning kirikukellad Peetrus ja Paulus • 2000 – korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit • 2001 – Aura Keskuse avamine • 2002 – Treffneri kooli renoveerimine • 2003 – Turusilla ehitamine • 2004 – tunnelkollektori Kesklinna-2 ehitamine 10+10
suveniiri • Konkursi kandidaatide poolt hääletanute seast loosis nii Tartu linnavalitsus kui ka Postimees 10 suveniirivõitjat. • Linnavalitsuse suveniiri saavad Heldur Lüütsepp, Evi Tera, Marko Nõu, Monika Mägi, Tarmo Tamm, Raili Rahuoja, Anu Saag, Kristin Tohvre, Karl Astok ja Eelika Leiman.
> Loe edasi
|
