Maidla harutab üksipulgi lahti, kuidas ta väldib jäätmete teket alates poes tehtud otsustest ja lõpetades kõigi orgaaniliste jäätmete peitmisega kompostihunnikusse. Saab tulemuseks ämbritäie prügi kuus, peamiselt kõiksugu olmekeemia plasttaara. «Loomulikult ei topi ma plastmassi ahju. See pole hea ahjule ja rikub õhku,» ilmutab ta kiiduväärt asjatundlikkust.Juurde sajad kroonid Maidlal on aiaserva ostetud 240-liitrine kast, mida kuni selle aasta juulini tühjendas väikefirma Kaivo. Teenust oli tarvis 2-3 korda aastas, üks tühjendus maksis 40 krooni. Nüüd peab ta maksma peaaegu sama palju iga kuu. Enne kulus aastas kokku kuni 120 krooni, nüüd ei saa kuidagi läbi vähema kui 400 krooniga. Igakuise, vajadusel sagedasema kastitühjenduse mõte, nagu Tartu linnavalitsus ja ka keskkonnaministeerium on seda selgitanud, on roiskumisest tuleneva paha lõhna vältimine. Seda arvestades peaks suveajal käima prügiauto küll lausa paar korda nädalas. Virve Maidla eripära on suur tublidus – ta viitsib kõik tühjendatud pakendid puhtaks pesta. Haisu ei teki, oota või kümme aastat. Aga linnavalitsus ei näi Maidla tublidust uskuvat. Rohked pöördumised raekotta päädisid linnapea Laine Jänese vastuvõtuga, kust tuli järjekindel sõnum: erandit ei saa teha. «Üldiselt kumab läbi arvamus, et nii vähe prügi ei saa lihtsalt kellelgi tekkida ja ju sellistel puhkudel suurem osa prügist kuhugi loodusse veetakse,» kõneleb Maidla. «Huvitav, millega ma veaks? Autot mul pole.» Maidlale teeb väga haiget, et teda koheldakse luiskaja ning petisena. Samas pole ükski ametnik suvatsenud tema majapidamisele pilku heita ja süveneda: ehk on kõik tõesti nii, nagu vanaproua räägib? «Tulgu ja kontrolligu või iga päev, mul on kõik korras ja loodusele ma liiga ei tee,» kinnitab Maidla. Laias laastus rehkendades jõuab Maidla tulemusele, et peaks oma jäätmete käitlemise eest maksma vaid umbes kolmandiku summast, mida temalt nõutakse. Mitte rohkem kui 15 krooni kuus. Ons see 20 krooni kuus, mis naise väitel tema taskust õhuveoks läheb, tõesti nii üüratu summa või on asi peamiselt põhimõttes? Ka 20 krooni on raha «Minu pension on alla 3000 krooni. Aga ainuüksi koorem kuivi talvepuid maksab 6000 krooni. Lisaks elekter ja kõiksugu muud maksud. Kui ma pean söögiraha senthaaval lugema, on ka 20 krooni suur raha,» selgitab Maidla. ------------------------------------------------- Kommenteerib Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer: Virve Maidla puhul tuleb samuti rõhutada, et jäätmeid antakse üle täpselt nii vähe või palju, kui neid tekib. Kulutusi prügiveole ei ole võimalik optimeerida seeläbi, et tellitakse prügivedu harvemini kui üks kord kuus. Minimaalne kulutus majapidamisele on kõige väiksema mahuti tühjendamine üks kord kuus. Tõenäoliselt on ka Maidlale sobiv kilekotiteenus. Kulutusi prügiveole saab vähendada ka siis, kui paigaldada üks konteiner mitme majapidamise peale. Mitmed on sellise tee ka valinud. Korraldatud jäätmevedu ise on vähendanud kulusid jäätmevedudele. Nii maksab 240-liitrise konteineri tühjendamine n-ö vabatsoonis 63.50 krooni (vedu tellimisel 98.90 krooni). Sama konteineri tühjendamine korraldatud veo raames maksab aga 48.30 krooni. |
