Annemõisa tänaval asuvasse raadiostuudiosse tõttav Pärtelpoeg tunneb nägupidi koeri ja nende omanikke, kes hommikuti Jaama tänava äärsel haljasalal patseerivad. Tänavu kevadest saati kannab naine lahtiste koerte rünnaku hirmus kaasas pipragaasi. Nimelt sattus ta ühel märtsihommikul sealsamas kokku lahtiselt jooksva bokseriga, kes talle mitte just sõbralikul moel lähenes. Kui Pärtelpoeg palus perenaisel koer rihmastada, peitis ilmselgelt oma koera kartev omanik end hoopis saatejuhi selja taha, soovitades samas koera mitte karta.Koerabarrikaad Koer tõmbas puruks Pärtelpoja mantli, kriimustas jalga ja kargas hammastega kätte. Tõsisematest vigastustest päästsid naist käes olnud paksud labakud. Pärtelpoja sõnul kuuleb ta lahtiste koerte omanike suust tihti seletust: «Ärge kartke, ta ei hammusta!» Ometi vahetavad Pereraadio töötajad ikka omavahel muljeid, kes millise koeraga tööle tulles kokku puutus ja kes terve nahaga pääses. Näiteks hüppas asutuse sekretärile kord hundikoer õlgadele. Raadio juhataja peab aga tööpäeva lõpus pissiringil olevate koerte vahelt bussi peale kiirustama. Pärtelpoega paneb muretsema ka see, et haljasala kõrval asub kool. Tartu linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg teab samuti, et koolide ümbrus, eriti koolistaadionid, on koerapissitajate seas populaarsed. Vaadates koerte kohta tehtud kaebusi, tõdeb Tammeorg, et rihmata oma koeri jalutavaid omanikke kohtab kõige sagedamini just Annelinnas. Seal pole inimestel mõistagi oma hoovi, kus koer saaks vabalt liikuda. Tartu politseiosakonna konstaabli Aiki Undritsa sõnul on lahtiste koertega kindlasti tunduvalt rohkem probleeme, kui neid politseini jõuab. Tänavu esimese üheksa kuu jooksul on Tartus politseile tehtud 39 lahtiste koertega seotud avaldust. Neist tervelt 16 juhul kaasnes inimesele varaline või tervisekahju, nii et mõni kannatanu on jõudnud isegi traumapunkti. Kõrvad lukus Undrits toob näiteid juhtudest, kus rihmastatud koeraga jalutav omanik satub kokku lahtise koeraga, kes tema koera ründab. Juhtivkonstaabel Kert Kotkase sõnul on politseil nii mõnelegi loomaomanikule koertepidamise nõuete selgitamine päris raske. «Sest usk, et minu koer ei hammusta kunagi kedagi, on ääretult suur,» tõdeb Kotkas. «Paraku võib oma pere ja lähedaste suhtes sõbralik koer rünnata endale võõraid täiesti ootamatult.» Undritsa sõnul ei ole paljud koeraomanikud paraku ka koerapidamise eeskirjast teadlikud. Samuti tuleb ette arvamusi, justkui ei peaks ketikoera vaktsineerima või et piisab koera ühekordsest vaktsineerimisest. Vaktsineerimata lahtine koer on aga inimestele ja teistele koertele topeltohtlik. Koerajalutajaile • Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest karistatakse kuni 6000 kroonise rahatrahviga. Kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 12 000 kroonise rahatrahviga. • Avalikus kohas viibimisel, kui läheduses on teisi inimesi või koeri, peab koer olema omanikust maksimaalselt 1 m raadiuses liikumist võimaldava keti või rihma otsas. • Kasvult või käitumise poolest ohtlikul koeral peab olema avalikus kohas peas suukorv. Allikad: www.riigiteataja.ee, www.tartu.ee |
