Aasta algul lubas Tartu Energia aktsionär Tiit Veeber Postimehele, et Tartu saab sadu miljoneid kroone maksva sooja ja elektri koostootmise jaama.

Läinud nädalal jõudis aga Soomest Tartusse jaama tasuvuse uuringu esimene osa, mis ettevõtte juhatuse esimehe Mati Meose sõnul kinnitab, et praegu ei saa koostootmisjaama rajada.

«Lugesime selle uuringu läbi ja tegime järelduse, et Eesti seaduste alusel ei saa jaama rajamise otsust teha,» lausus Meos.

«Eesti Energia on kohustatud ära ostma elektrienergia, mis on toodetud 100-protsendiliselt taastuvast kütusest, samas ei pea ta ostma meilt elektrit, mis on toodetud näiteks turba baasil,» lisas ta.

Hiiglaslik investeering

Lisaks gaasile ja turbale kasutab Tartu Energia küttena hakkpuitu, mis on taastuv energiaallikas. Koostootmisjaamas ulatuks hakkpuidu osatähtsus 50-75 protsendini kasutatavast küttest, ülejäänu oleks turvas.

Mati Meose sõnul oleks Tartu koostootmisjaama soojusvõimsus kahe aasta taguse uuringu kohaselt 30-45 megavatti ja elektritootmisvõimsus umbes 15 megavatti. Jaam oleks Lõuna-Eesti suurim elektritootja, mis jääks võimsuselt alla vaid Iru ja Narva soojuselektrijaamale.

380-500 miljoni krooni suurust investeeringut ei saa Meose sõnul teha kergel käel. «Projekt ei sõltu ju ainult meist ja investeeringu tasuvus peab olema aastateks garanteeritud,» selgitas ta.

Meos rääkis, et ta on kaasatud ühte majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töörühma, mis püüab viia energeetikaalasesse seadustikku vajalikke täiendusi. «Tahame luua koostootmisele seadustes soodustingimusi,» lausus ta.

Meose sõnul vähendaks koostootmisjaam igal juhul survet sooja hinnale Tartus - elektritootmisest pidevalt üle jäävale soojale on vaja leida ostja. «Meie eesmärk pole konkureerida Eesti Energiaga, vaid toota stabiilse hinnaga soojust. See on võimalik siis, kui me toodame elektrit ning kasutame täielikult ära sellega kaasneva jääksoojuse.»

Meose sõnul on koostootmisjaamade toetamine Euroopa Liidu energeetika üks olulisimaid põhimõtteid.

«Koostootmisjaamad suurendavad energiatootmise efektiivsust, samuti soovitab Euroopa Liit kasutada võimalikult palju kohalikke kütuseid,» rääkis Meos.

Kindlam elektrivarustus

Tartlased võidaksid Meose kinnitusel koostootmisjaamast ka juhul, kui Ida-Virumaalt Lõuna-Eesti suunas sirutuvate ülekandevõrkudega peaks midagi juhtuma, olgu see tehniline rike või kasvõi terroriakt. Tartu Energia suudaks sel juhul jätkata Tartu piirkonna osalist elektriga varustamist.

Koostootmisjaama rajamise takistuseks on Meose sõnul seegi, et puudub võimalus müüa toodetud elektrit kohapeal ise suurtarbijatele, ilma et selle peaks müüma kohustuslikus korras Eesti Energiale.

«Oleks hea, kui me saaksime müüa elektrit näiteks Tartu linnale või ülikoolile - siis tekiks võimalus määrata ka sobilik hind,» selgitas Mati Meos.

Tema kinnitusel jätkab Tartu Energia siiski kombijaama tasuvuse uuringuid. Tartu Energia koostootmisjaama tasuvuse uuringu teeb Soome konsultatsioonifirma Electrowatt-Econo.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0