Postimees: Valitsuse töörahu on taastatud

TEADE www.õnnelik.ee

< 28.november 2003 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Vaba aeg
	> Aura fotovõistlus
	> Telefoniraamat

Logi sisse


	Gallup

Kas Tallinn vajab väärtfilmikeskust? (977)

	Jah, kindlasti
51.38%
	Ei, neid võiks näidata koos teiste filmidega
26.82%
	Mul ükskõik
21.80%

Arhiiv


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Nädala TOP
>>	Kuu TOP


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Riigiasutuste jõulutoetus muutus sünnipäeva- preemiaks (14)
	Eesti võltspassi- töökoda varustas Lääne-Euroopa kurjategijad (38)
	Lennart Meri soovitab vähendada Riigikogu 20 liikme võrra (117)
	Reedel on ostuvaba päev (34)
	India pühamees pole aastakümneid söönud (34)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	Kuula Kuku raadiot
	Postimees Reisid
	Miksike
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus


	Saada vihje

Esileht > Siseuudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Valitsus koalitsioonilepingu sõlmimisel

Valitsuse töörahu on taastatud (45)
27.11.2003 21:05
BNS

Kommenteeri | Loe kommentaare

Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu liidrid saavutasid neljapäevasel nõupidamisel kokkuleppe koostöö jätkamises, mis tähendab tulumaksureformi edasilükkamist ülejärgmisse aastasse.

“Valitsuse töörahu on taastatud,” kinnitas Res Publica esimees peaminister Juhan Parts ajakirjanikele pärast ligi kolm ja pool tundi väldanud nõupidamist.

Ta lisas, et riigikogus 60 saadikust koosneva koalitsiooni püsimajäämine on oluline, sest annab stabiilsuse, mida Eesti vajab tuleval aastal, kui liitub 1. mail Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Nii Rahvaliidu juht Villu Reiljan kui ka Reformierakonna esimees Siim Kallas nentisid, et vaidlused olid tulised ning kõik osapooled pidid tegema mööndusi.

Rahvaliit võib rahul olla tõsiasjaga, et Reformierakond loobus nõudest alandada tulumaksumäära juba järgmisel aastal. Kolme parteijuhi allkirju kandva kokkuleppe kohaselt on see määr 2004. aastal endiselt 26 protsenti, küll tõuseb maksuvaba miinimum 1400 kroonini.

Reformierakond saavutas selle, et tulumaksureform ei jää ära. 2005. aastal kahaneb tulumaks 24 protsendini, maksuvabaks miinimumiks saab 1700 krooni. 2006. aastal langeb tulumaks 22 protsendini ja maksuvaba osa suuruseks on 2000 krooni. 2007. aastaks sätestatakse tulumaksumääraks 20 protsenti.

Maksuvaba miinimumi tõusu graafik vastab senisele koalitsioonileppele. Koalitsioon hääletab kokkulepitud muudatused tulumaksureformi puudutavasse eelnõusse, kust jäävad välja eelmise nädala kolmapäeval sisse hääletatud opositsiooni ettepanekud.

Eelnõu muudetakse enne riigieelarve vastuvõtmist, kinnitas Kallas. Kuigi Rahvaliit nõudis oma 17. novembri kirjas, et vanemahüvitise ülempiiriks jääb 6600 krooni, võetakse seadus vastu praegusel kujul.

Selle kohaselt on vanemahüvitise ülempiir enam kui 15.000 krooni. Vanemahüvitise seaduse vastuvõtmine oli Reformierakonna eeldus soostumisele tulumaksureformiga. Reiljan ütles ajakirjanikele, et Rahvaliit tuli vastu koalitsioonipartneritele.

Ta lisas, et seadus pole rahaliselt eriti suur probleem, maksimumi saavate vanemate hulk on üsna väike ning oluline on hüvitise maksmine neile vanematele, kel praegu sissetulekut pole. Rahvaliit võib rahul olle kokkuleppe sättega, mille kohaselt tulumaksureformi ajatamisest laekuv raha jagatakse järgmisel aastal erinevate sotsiaalvaldkondade vahel.

Omavalitsused saavad raha haridus- ja kultuuritöötajate palga tõstmiseks, lisaraha saavad ka kõrgkoolid riikliku koolitustellimuse ja muu jaoks. Kokkuleppe kohaselt kahekordistub esimese lapse toetus ja tõuseb 300 kroonini ning lisaraha saavad avalik-õiguslik ringhääling, kiirabi ja päästeteenistus, teedeehitus, eesti keele õpetamine muukeelsetes koolides ja muud valdkonnad.

Kunagi ühinenud omavalitsused saavad kätte neile varem lubatud, kuid maksmata jäetud toetused. Erakondade juhid ei hakanud neljapäeval täpset rahajaotust tegema, see on ministrite ülesanne. Pärast nende muutuste sisseviimist võetakse vastu 2004. aasta eelarve, kõik sellega seonduvad eelnõud ning kõik koalitsioonileppe alusel ühiselt valminud eelnõud.

Kolm parteijuhti leppisid kokku, et koalitsioon töötab välja tervikliku eelarvestrateegia aastaiks 2005-2007, mis kindlustab kõigi koalitsioonileppe punktide rahalise katte hiljemalt seitse kuud enne eelarveaaasta algust.Iga 2005.- 2007. aasta riigieelarveliste eraldiste proportsioonid räägivad koalitsioonipartnerid läbi vastava aasta eelarvemenetluse käigus.

Erakondade liidrid lubasid tagada keskpika perioodi ehk viieaastase tsükli jooksul ülejäägiga või tasakaalus valitsussektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste, eelarve, mis vastab Maastrichti lepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele.

Kokkuleppe üks osa puudutas regionaaltemaatikat. Selle kohaselt jääb Eestis kehtima ühetasandiline omavalitsussüsteem, kuid omavalitsusüksuste liidud saavad juurde lisaõigusi ja -raha. Esmajärjekorras saavad nad endale planeeringuga seotud pädevused.

Koalitsioon kohustus välja töötama omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist soodustava eelnõu. Erakonnad leppisid kokku, et Eesti riiklik haldusjaotus ei muutu ja alles jääb 15 maakonda.

Loe ka teisi uudiseid | Kommenteeri (45)

	Varem samal teemal:
	Rahandusminister manitseb riigi kulude suurendamisel ettevaatusele (15) 25.11.2003 21:31
	Rahvaliit tahab lahkudes kogu valitsuse kaasa viia (70) 26.11.2003 00:01
	Koalitsiooni raske tee õnneni (20) 27.11.2003 00:01
	Maksualandusest loobumine võib valitsusparteid omavahel lepitada (15) 27.11.2003 00:01
	Res Publica õpikuparempoolsus (17) 27.11.2003 00:01