Kui siidrätikut ei soovi, võtke lips
28.10.2003 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
«Me oleme oma ettevõttega veel nullis,» tunnistab Luunja keskkooli
abiturient, õpilasfirma 4 Fliis üks omanikke Kersti Kekkonen. «Ei ole üldse
olnud aega tootmisega tegelda.»
4 Fliis tähendab, et õpilasfirma moodustasid neli 12. klassi tüdrukut
fliisist mütside ja sallide õmblemiseks. «Vaheaeg on meil sisustatud, sest
tellimused on firmal olemas,» kinnitab 4 Fliisi teine omanik Merili Aasma.
Neidudel tuleb sel nädalal tellijatele valmis teha viis komplekti mütse-salle.
Kas õpilasfirma omanikest saavad tulevikus ärinaised? «Ikka!» kinnitab Kersti
Kekkonen naerusui, kuid surmtõsise tooniga.
Mida ärinaised tulevikus teevad, jääb selgusetuks, sest 12. klassi ärimees
Tarmo Põkka, õpilasfirma Minervana president, asub ajakirjanikele käsitsi
maalitud siidrätikut müüma.
Kiiresti selgitab president firma nime tähendust - see käib nii kähku, et ei
jää meelde - ja keskendub siis turustusstrateegiale. Minervanal pole eesmärk
müüa oma tooteid ainult Luunja koolis, sihikul on ka teised suured koolid.
Nelja õpilase firma Minervana teeb koostööd Tartu Kõrgema Kunstikooli
tudengitega. Kõik selle nimel, et klient saaks kauni ja kasuliku asja.
Kui muidu on firma müügituruks koolid, siis parajasti on sihikule võetud
ajakirjanik. Teatan otsustavalt, et mul pole raha. «Sellest pole midagi, võite
hiljem maksta,» pakub president. «Võite kontakteeruda neil telefoninumbritel.»
Pistan visiitkaardi taskusse ja poolehoiust noorte vastu soovitan õnne proovida
fotograaf Margus Ansuga.
Viimane rätikut ei taha. «Me teeme lipse ka,» pakub Tarmo Põkka. «Ja jõulud
on tulemas - äkki kulub sõpradele ära näiteks pühendusega kruus?» Tuleb
tunnistada, et väga raske oli ära öelda.
|