Seitsmest ettevõttest vaid üks oli tootmisettevõte, kus valmistati ülikeerukaid, kõiki kodutöid oskavaid roboteid. Üks ettevõte kasutas tulevikutehnoloogiaid linna jäätmekäitluses, panustades just jäätmete korduvkasutusse. Ülejäänud ettevõtted pidid muutma mõnusamaks linlaste igapäevast olemist, s.t need olid teenindus- ja vaba aja veetmise ettevõtted. Mõeldud oli kõigi ja kõige peale – nii tervislikele eluviisidele, alustades loodustoodetest ja lõpetades spordirajatistega, kui ka perede, noorte ja vanade koosviibimise võimalustele. Ülikoolilinnale kohaselt õhkus teadmismahukust igast ettevõtmisest.Eesti keskmise lähedal Nagu looduses on oma koht suurtel ja väikestel, nii on ka ettevõtluses oluline tasakaal suur- (ettevõtluse vedurid) ja väikeettevõtete ning uute ja vanade ettevõtete vahel. Väikesed on kiire reageerimisvõimega ja paindlikud, kuid tihti on nende peamine tööandja suurettevõte, kellel on enamasti suuremad võimalused nii tootmismahu kasvatamiseks kui ka investeeringuteks, mis on seotud uute turgude hõivamise ja turundusega, aga ka uute tehnoloogiate rakendamisega. Samas ei võimalda suurettevõtete kohmakas ja palju bürokraatlikum struktuur uuendusi vajaliku kiirusega ellu viia. Väikeettevõtted on suurtele eluliselt vajalikud ja vastupidi. See on ka põhjus, miks rahvusvaheline suurkorporatsioon Philips on loonud teadusparke, kus saaksid areneda Philipsile vajalikud väikeettevõtted. Omavalitsuse seisukohalt on väikeettevõtted vajalikud kui peamised tööandjad ja uute töökohtade loojad. Ligi 99% Tartu ettevõtetest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Eestis annavad väiksed 57% koguhõivest ja 77% ettevõtlussektori hõivest. Seepärast on uute ettevõtete tekke ja arengu toetamine Tartule väga tähtis. Me võime Tartus rõõmustada selle üle, et viimastel aastatel on kiiresti kasvanud ettevõtete hulk, käive ja kasum, kuid ettevõtlusaktiivsus, mida mõõdetakse ettevõtete arvuga 100 elaniku kohta, rahuloluks põhjust ei anna. Enamikus Euroopa riikides on ettevõtlusaktiivsus Eesti vastavast näitajast (7,6) tublisti suurem. Viimaste aastate areng on Tartut keskmisele lähendanud – meil on 7,5 ettevõtet 100 töötaja kohta, kuid Tallinnast (12,2) jääme kaugele maha. Tartu on asunud sihipäraselt pöörama tähelepanu ettevõtlusaktiivsuse suurendamisele, et julgustada rohkem inimesi ettevõtlusega tegelema ja ergutades ka järelkasvu. Kolmandat aastat korraldame ettevõtlusnädalat «Ole ettevõtlik!». Tartu ärinõuandla on linna toel käivitanud mitmeid projekte noorte ettevõtlikkuse ergutamiseks ja väga tublid on olnud meie õpetajad, kes on jaganud noortele vajalikku tarkust ning süstinud usku nende ettevõtmistesse. Tulemus on muljetavaldav: tänavu on juba loodud 13 õpilasfirmat, kõigi eelnenud aastate jooksul vaid üks. Üle-eestilisel õpilasfirmade võistlusel saavutasid meie õpilasfirmad teise ja kolmanda koha, tunnustati ka Tartu ärinõuandlat. Tartu eelised Kiirelt arenev majandus toob lisaks rõõmudele kaasa ka hulga probleeme. Nobedalt kasvavad palgad ja töökäte puudus sunnivad ettevõtjaid mõtlema, kuidas tööjõudu paremini kasutada. Ka Tartu ei ole neist muredest vaba. Palgatasemed on Tallinnaga ühtlustumas: 2002. aastal moodustas Tartu keskmine palk Tallinna palgast 86,1%, tänavu 91,5%. Iseenesest on see trend hea, näidates tartlaste sissetulekute kiiremat kasvu tallinlastega võrreldes ja tõenäoliselt ka seda, et meie ettevõtted on olnud tublimad. Kuid Tallinnal on asukoha eelis ja Tartu peab selle tasa tegema suurema tootlikkusega. Ettevõtted peavad investeerima nii tootmisse kui ka inimestesse, suurenema peab võime lüüa oma lõpptoodanguga läbi rahvusvahelises tööjaotuses. Üks meie edulugusid on Ilves-Extra. Suur osa Eesti rõivatööstusettevõtteid pakub allhanketeenust, kuid meie firma on panustanud oma toote ja kaubamärgi arendamisse ning kokkuvõttes suurendanud loodavat lisandväärtust. Heameel on selle üle, et Tartu ettevõtlust vedavad tootmisettevõtted on järjepidevalt tootmisse investeerinud ja paljudel juhtudel rakendanud parimat võimalikku tehnoloogiat. Näiteks Salvestis ja A. Le Coqis on investeeringud uutesse tehnoloogiatesse oluliselt suurendanud tootlikkust. Kuigi veel väikest, aga oma mõju avaldab ka nn uue majanduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning biotehnoloogia sektori viimaste aastate kiire areng. Samas tähendab Tartu kui odavama tööjõukoha konkurentsieelise kadumine tõsiseid ümberkorraldusi just tööjõumahukatele ettevõtetele, mille Tartus tegutsemise peamine põhjus oligi just see argument. Näiteks saab metalli- ja masinatööstust aidata robotite kasutuselevõtt, mis vabastaks kallist tööjõudu, kuid ainult tehnoloogia uuendamisest ei piisa, sest investeeringud on suured ja seega peavad ka tootmismahud kasvama. See omakorda tähendab suuremat ekspordi vajadust, sest kodumaine nõudlus on liiga väike. Viie aastaga (2001–2005) on Tartu maakonna osa Eesti ekspordis kasvanud 5,2 protsendilt 7,7-le. See märkimisväärne tulemus näitab, et enamik meie ettevõtteid hoolib väga konkurentsivõime tugevnemisest. Oodatud noored Üha enam on hinnas hea ettevalmistuse saanud oskustöölised, tublile töömehele makstakse paljudes ettevõtetes kõvasti üle keskmise palga. Tartu kutsehariduskeskus, üks väheseid munitsipaalkutseharidusasutusi, on oskustööliste kasvulava. Kutsehariduse tase ei sõltu ainult kooli juhtkonnast ja riigi ning omavalitsuse rahast, tähtis on koostöö ettevõtetega, kes pakuvad praktikabaasi, lubavad oma töötajatel õppetöös osaleda ja kutsehariduskeskuse õpetajatel end ettevõtte viimaste arengusuundadega kurssi viia. Hoo on sisse saanud metalli- ja autoettevõtjate koostöö kutsehariduskeskusega. Lisaks on infotehnoloogiafirmad ühisprojektis Tartu Ülikooli ja kutsehariduskeskusega, et tõsta eriala õppekvaliteeti ja huvipakkuvust – kõik on huvitatud, et noored mõtleksid karjäärivalikul ka nendele erialadele. Mitmed ettevõtjad on lahkesti kutsunud noori tutvuma oma ettevõtetega ja käinud ka ise koolides. Autoettevõtjate koostöös sai kutsehariduskeskus tänapäevase Toyota õppeklassi – hea näide ettevõtjate ja haridusasutuse koostööst. Paraku peab tunnistama, et olukorras, kus õpilaste arv väheneb, ei ole koolid varmad seda laadi koostööks – tuleb ju seista selle eest, et gümnaasiumi ikka õpilasi jätkuks. Mida paremini me koolides karjäärinõustamisega tegeleme, seda teadlikumalt noored valivad. Ja tagasi loo alguse juurde: tuleviku Tartu ettevõtlus on kindlasti teadmis- ja tehnoloogimahukam, just seda laadi, nagu õpilased ette kujutasid. Tuleviku ettevõtluse näo kujundavad tänased ettevõtlikud ja haritud noored. Ülikoolilinnas on selleks parimad eeldused Eestis. |
kõik galeriid
