Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur ei ole välja selgitanud, miks Pae tänava pommitamiste laines süüdistatav Märt Ringmaa korraldas suurema osa pommiplahvatustest, mis tapsid kokku seitse inimest.

Uurimist koordineerinud riigiprokurör Margus Kurmi sõnul korraldas Ringmaa esimese, 1994. aastal Kuusalu vallas Kiiu saunas toimunud plahvatuse kättemaksuks, ning kahe sularahaautomaadi õhkimisega üritas Ringmaa kätte saada seal olnud raha.

Samal teemal: Märt Ringmaad süüdistatakse üksi 12 plahvatuse korraldamises

Nende plahvatuste ohvriks langesid täiesti juhuslikud inimesed. Minu arvates ei ole üldse võimalik ega vajalik otsida sellisele kurjusele mingit mõistlikku motiivi,» ütles Kurm.

«Täiesti suvaliste inimeste tapmise tagant mingit mõistetavat motiivi ei olegi minu meelest mõtet otsida,» ütles Kurm.

Kurmi sõnul eitab Ringmaa ise plahvatuste korraldamist, kuid on seevastu meeleldi nõus rääkima 2001. aastal toime pandud kelmusest. Arstide poolt tehtud ekspertiis tunnistas Ringmaa süüdivaks.

Pae tänava valis Ringmaa oma pommirünnakute sihtmärgiks põhjusel, et elas ise pikka aega seal piirkonnas.

«Eeluurimisel ei ole leitud tõendeid, mis kinnitaksid, et need plahvatused olid suunatud mõne rahvusgrupi või mõne sotsiaalse grupi vastu,» kinnitas Kurm tänasel pressikonverentsil.  

«Tuleb mainida ka seda, et sellises blokk-linnakus, kus inimesed üksteist ei tunne, on märksa lihtsam tegutseda, kui kuskil väiksemas kohas. Ka Lasnamäe arhitektuuril on selles oma teatud osa,» lisas riigiprokurör.

Kurm ja kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann ei soovinud tänasel pressikonverentsil selgitada, milliste tõendusmaterjalide alusel Ringmaa süü kinnitust on leidnud.

«Täpsem tõendusmaterjalide esitamine ja analüüsimine toimub kohtus,» ütles Kurm, kes ei soovinud ka öelda, kust Ringmaa sai lõhkeainet plahvatuste korraldamiseks.

Kuurmanni sõnul kasutas Ringmaa pommide valmistamiseks varem elektrikuna saadud kogemusi.

«Pommide valmistamisel on kasutatud suhteliselt käepäraseid vahendeid, aga ma ei ütleks, et ta oleks lõhkeaine-ekspert olnud. Seda näitab ka see, et kaks pommi ei plahvatanud,» ütles Kuurmann.

Seejuures muutusid Ringmaa rünnakud aastate jooksul jõhkramaks.

«Esimestel pommidel kasutas ta viit-sütikuid, mis plahvatavad kindlaks määratud kella-ajal. Viimasest neljast plahvatusest kolm olid aga niinimetatud püünis-pommid, mis plahvatasid siis, kui inimene puudutas kotti, kuhu lõhkekeha oli asetatud,» rääkis riigiprokurör Kurm.

Kas süüdi?

Märt Ringmaale pannakse süüks:

• 1994. a 5. detsember – Kuusalu vallas purunes plahvatuses saun

• 1994. a 18. detsember – Pae 48 plahvatuses hukkus 46-aastane naine ja kaheaastane laps

• 2000. a 22. september – Sõpruse 249 sularahaautomaadi juures plahvatas pomm

• 2001. a 4. jaanuar – Vikerlase 23 plahvatas pomm sularahaautomaadi kõrval

• 2001. a 11. aprill – Punane 15 taarakioski juurest avastati lõhkeseadeldis

• 2003. a 11. mai – plahvatus Pae 23a elumajas tappis 56-aastase naise

• 2003. a 19. november – Pae 23 trepikojast leiti lõhkeseadeldis

• 2004. a 17. mai – Pae 23a plahvatuses sai vigastada 57-aastane mees

• 2004. a 3. september – Pae tänav 68/78 maja juures taksofonis plahvatas pomm, hukkus 55-aastane mees ja sama vana naine

• 2005. a 6. aprill – plahvatus Punane 17a maja juures vigastas ühte inimest

• 2005. a 9. september – plahvatuses Pae 56 maja juures hukkus 66-aastane mees.

• 2005. a 3. november – plahvatuses Pae 19 piirdeaia juures hukkus 27-aastane mees

Allikas: riigiprokuratuur