Mari Rääk (1907–1986) oli peale Adamson-Ericu teine eesti kunstnik, kellel oli võrdne edu rohkem kui ühel tarbekunstialal. Kahjuks ei suuda Reet Pulk-Piatkowska koostatud näitus, aga veelgi enam väljapaneku saatetekst, seda välja tuua. Esimene üllatus näitusel on eksponaatide vähesus. Enam kui 500st keraamiku ja metallikunstniku registreeritud teosest on näha umbes 110.Kõige lihtsamat teed Missugustel teaduslikel põhimõtetel see range valik on tehtud? Ei mingitel, on mindud kõige lihtsamat teed: peale enda muuseumis olevate teoste on kohale toodud veel tarbekunsti- ja disainimuuseumi omad. Küllap arvas kuraator lihtsustatult, et muuseumid ostavad n-ö koore ja mujal olevate taiestega pole mõtet jännata. See ei kehti kellegi, ammugi mitte Räägu kohta, sest tema loomingus ei olegi teisejärgulisi töid, ei ole visandeid. Räägu loomingust varem näituse teinud Tuui Koort koondas 1963. aastal 363 teost ja Merike Alber eksponeeris 1982. aastal 429. Nendest saatetekstis vaikitakse. Räägu looming toetus tähelepanelikule loodusvaatlusele ja oli sama vaheldusrikas kui loodus. Sealjuures oma temaatika piirides. Tema intiimne suhe loodusega tuleb eriti esile keraamikas. Kunstnik kujutab seda, mis on maalähedane, väike ja täiesti tavaline: kartuliõied, köömnevarred, sammal... Lihtsavormilistel vaasidel ja kausikestel joonistub soojakoloriidiline, varjundirohke ja detailne lõiguke heinamaast või kraavipervest. Eesti keraamikas unikaalse dekoori loomise õnnestumisest ei ole näituse saatetekstis sõnagi. Rääk töötas välja sellised glasuurid, millega sai kohe maalida. Ta kasutas odavat Eestimaa savi, aga odavusest tähtsam oli kunstiline tulemus. Tõelise populaarsuse saavutas Rääk oma hõbeehetega. Siin võttis ta esmakordselt Eestis kasutusele taostehnika (tagus hõbeplaadist välja reljeefsed kujundid). Tema portreedel ja nägudel on kõigil oma karakter, ühine on südamlikkus, millega meister neid käsitleb. Ta on teinud ka kolm käevõru teemal «Seitse venda». Kaks neist asuvad Eestis, üks Soomes. Sellest näeme näitusel ähmast fotot, selle asemel et imetleda ja võrrelda kaht Eesti asuvat! Koos Lagle Israeliga Näitusega kaasneb Lagle Israeli (1923–2000) pastellmaale. Neid kahte kunstnikku ühendasid õpingud Starkopfi juures, ühine kodu, samalaadsed motiivid kunstis. Muidugi on ka Israel hea kunstnik, kuid tema teoste lisamine pisendab Räägu loomingu tähendust. Et aga tartlased pole oma suure meistri loomingut juba 44 aastat õieti näinudki, soovitan nüüdset väljapanekut vaatama minna. Maalid, graafika ja tarbekunst • Tartu kunstimuuseumi näitusemajas raeplatsil saab vaadata 2. septembrini näitust «Teineteisemõistmine». • Välja on pandud Mari Räägu keraamikat ja metallehistööd ning Lagle Israeli pastellmaale ja graafikat. • Krista Piirimäe palub neil, kellel on kodus mõni Mari Räägu loodud ehe, kirjutada aadressil krista.piirimae@hot.ee selle ehte saamisloost. |
