Sotsiaaldemokraat Jarno Laur osutas Tartu Postimehes, et Tartu sildade ehitamise järjekord on võrreldes 1999. aasta üldplaneeringus kokkulepituga pea peale pööratud. Olemasolevale Turusillale pidid järgnema Tähtvere ja Ropka sild, kuid miskipärast nii pole.
Planeeritavad sillad on Tähtvere sild, Marja jalakäijate sild, Vabaduse autosild, mis on konkreetselt töös, Ropka sild ja Ringtee sild. Ringtee silla kasuks otsustamise äärmiselt oluline argument on raha. See ja ka muud Ringtee silda puudutavad plussid tõstsidki ta järjekorras ettepoole. Kui mõni aasta tagasi lepiti sildade ehitusjärjekorras kokku nii, et enne Ropka sild ja siis Ringtee sild, siis polnud veel väljavaadet saada niivõrd suures ulatuses toetusraha. Läbirääkimistel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimestega struktuurifondidest raha saamise üle aastail 2007–2013 selgus, et Ropka sild ei ole abikõlblik. Loomulikult on võimalik kangekaelselt jätkata paberile pandud järjekorra alusel ja rajada kuni miljardi kroonist objekti linnaeelarvest. Samas on umbes kilomeetri kaugusel abikõlblik Ringtee sild, mis aitab oluliselt ühendada linna välisringi ja viia transiitliiklus linnast mööda, ning kindlasti on sellest sillast abi Annelinna ja Ropka tööstuspiirkonna vahelisele kohalikule liiklusele. Midagi ei ole teha, 500 miljonit krooni Euroopa abiraha just Ringtee silla rajamiseks on tugev argument. See on kolmandik linna aastaeelarvest, sellesse ei saa nii lihtsameelselt suhtuda, et ahh, meile meeldib hoopis sild kilomeeter ülesvoolu. Vaieldamatult on oluline ka Ropka sild, sest tekitab linna siseringi. Kui neist kahest sillast rääkida, siis kumb on tartlasele kasulikum, kas Ringtee või Ropka? Kahe silla vahemaa pole suur ja nad asuvad linna ühes otsas. Kui jutt oleks sellest, kas teha Tähtvere sild või Ringtee sild teisele poole linna, siis oleksid teistsugused argumendid, mida kaaluda. Need on mõlemad Ropka piirkonna sillad. Kas on väär mulle edastatud torge, et Ringtee silda on vaja vaid rekkajuhtide-le, kes sõidavad Võru maanteelt Räpina maanteele, kuigi neid ei ole väga palju? See on demagoogia. Täna liikleb Tartu tänavatel väga palju transiitsõidukeid. Meil ei ole võimalust neid kusagile mujale suunata, sest pole ringteed. Ei ole mõistlik vastandada transiitliiklust ja linlaste liiklemist samas piirkonnas. Kui palju maksaks tänase teadmise kohaselt linnale Ringtee silla ja kui palju Ropka silla rajamine? Võin ainult spekuleerida. Tänastes hindades kulub tervele välisringi projektile umbes miljard krooni, sellest 500–600 miljonit krooni võtaksid sild ja juurdesõiduteed. Seda saame jagada riigi ja teiste omavalitsustega. Kui võtame aluseks võrdluse seniste projektidega, jääks Tartu osaks umbes 15 protsenti, Ropka silla puhul aga 100 protsenti. Ja Ropka silla hind oleks? Arvan, et samas suurusjärgus, umbes 700 miljonit krooni. Ringtee silla ehitamiseks käivad tõsised ettevalmistused, kuid otsust, et ehitama hakatakse kuupäeval ja aastal x, vist ei ole veel? Ei-ei, meil on graafik täiesti paigas. Detailplaneering peaks valmima 2007. aasta suveks, siis tuleb kuulutada arhitektuurikonkurss, muidu ei saa projekteerida. 2008. detsembriks peab olema valmis nii ehitusprojekt kui ka vormistatud rahataotlus. Siis otsustatakse raha eraldamine ja 2009 saab alustada töid. Milline siis ikkagi on Tartu sildade ehitamise lõplik järjekord enne ja pärast 2009. aastat? Vabaduse sild on päevakorral, ta on praegu eelarves. Järgmiseks aastaks on plaanitud projekteerimine ja loodame, et 2007.–2008. aastaks on sild valmis ja sõidetav. Tähtvere sild valmib arengukava järgi aastatel 2011–2013 ja Ropka sild pärast 2013. aastat. Ropka silla detailplaneeringu eskiis läheb kohe avalikustamisele ja maad on reserveeritud – see asi pole sugugi pooleli jäänud. Riigikogu liige Jarno Laur kordas lehes kõhklusi, et Vabaduse sild ei lahenda kesklinna liikluse ülekoormatuse probleemi. Alguses põhjendati silla ehitamist suhtelise odavusega, ent nüüd arvatakse, et sild maksab mitu korda rohkem. Laur pakub juba 100 miljonit 30 miljoni krooni asemel.
Meie räägime täna 60–70 miljonist kroonist ja kindlasti saab Tartu linn silla ehitamisega hakkama. Ja iga sild, mis ületab Tartus Emajõe, parandab liiklust. Kas ei oleks otstarbekam kulutada see raha siiski Tähtvere või Ropka sillale, mida on varasemas ehitusjärjekorras peetud palju olulisemaks? Tähtvere silla ehitamine on suures osas seotud Tiksoja ülesõiduga, siin me sõltume maanteeametist ja riigi plaanidest. Me oleme täiesti veendunud, et Vabaduse sild on oluline, sest kesklinna liikluskoormust see kindlasti kergendab, samuti aitab sild Raadilt tulijaid ning hoiab ära, et Ülejõelt Tallinna poole suundujad ei sõidaks üle oma aja ära elanud Võidu silla. Ilmselt ei ole Vabaduse silla puhul ka 70 miljonit krooni lõplik hind. Samas on see võibolla kümnendik, võibolla viiendik Ropka silla hinnast – ehk oleks siiski mõistlikum hoida see raha Ropka silla tarvis?
> Loe edasi |
