Need on paar lihtsat näidet töödest, millega saab hakkama Tartu Ülikooli kliinikumi operatsiooniteenistuse ühte operatsioonituppa paigaldatud täisdigitaalne juhtimissüsteem. Telemeditsiin, operatsioonitoa juhtimine ning teostatava uuringu või operatsiooni salvestamine ja salvestise talletamine Eesti Tervishoiu pildipangas, loetles Tartu Ülikooli kliinikumi operatsiooniteenistuse direktor Toomas Ellervee võimalusi, mida meie arstidele annab Saksa firma KarlStorz GmbH valmistatud operatsioonitoa juhtimissüsteem. Võib ka nõu pidada Tudengite ja perearstide koolitamiseks kasutatav telemeditsiin pole kliinikumis uudis, see on kasutusel juba mitu head aastat. Uue juhtimissüsteemiga saab kirurg aga puutetundlikule ekraanile kuvatud tööpaneelil käima panna mitu videokaamerat, mis viivad auditooriumi telepildi operatsioonist iga nurga all. «Noorte õpetamiseks on see väga hea süsteem,» kiitis Ellervee uut seadet. «Nii näevad nad hulga rohkem – operatsioonitoas peavad tudengid seina äärde hoidma, palju nad ikka arsti selja tagant näevad.» Kuid mitte ainult tudengil, vaid ka kirurgil on süsteemist kasu. Nimelt saab sellega operatsiooni ajal suhelda kõigi maailma kirurgidega, kes töötavad sama juhtimissüsteemiga. «Laias laastus pooled lõikused on kirurgile lihtsad, teise poolega tekib aga töö käigus küsimusi ning kaks pead on ikka kaks pead,» märkis Ellervee. Sugugi vähemoluline pole seegi, et kirurg saab nüüd operatsiooni ajal puutetundliku ekraani abil kogu operatsioonitoa seadmeid juhtida: sättida enda vajaduste järgi soojust, valgust ja lõikuslaua kõrgust näiteks. «Ikka on parem asi ise ära teha kui anda hooldajale käsk ja oodata, millal ta saab selle täita,» selgitas Ellervee. Kogu selle tegevuse võib ka eelnevalt programmeerida. Kliinikumi üheteistkümnest operatsioonitoast ühte paigaldatud täisdigitaalne juhtimissüsteem on Baltimaades esimene, mujal maailmas on sellised seadmed aga igapäevaselt kasutusel juba aastaid. Hind sõltub vajadustest «Kõik hindavad aega ja raha ning see süsteem võimaldab kokku hoida mõlemat,» ütles meditsiinitehnikat müüva ASi Semetron juhatuse liige Inga Kõrgemaa. Operatsioonitoa juhtimissüsteemi hind algab miljonist ja lõpeb 15 miljoni krooniga. «Hind sõltub vajadustest,» selgitas Kõrgemaa. «Mida rohkem soovib ostja süsteemi võimalusi kasutada, seda kallim on hind.» Tartu kirurgid katsetavad vastset süsteemi septembri lõpuni ja siis tehakse otsus, mis võimalustega juhtimissüsteem soetatakse. Kas meie haiglatel aga on selle süsteemi ostmiseks raha? «Võimalused on suurtel haiglatel kindlasti olemas,» vastas Kõrgemaa. «Tartus ja Tallinnas ehitatakse praegu uusi haiglaid ja neis selle süsteemita enam hakkama ei saa.» Ta lisas, et loomulikult pole igale operatsioonitoale tarvis täissüsteemi, piisab, kui seal on vaid operatsioonitoa juhtimise pool ning lõikuse salvestamine ja arhiveerimine pildipangas. |