|
«Seoses mitmete riikide tööturgude avanemisega Euroopa Liidu uute
liikmesriikide kodanikele on palgatasemete ühtlustumise protsess paratamatu,»
märkis rahandusministeerium oma pressiteates. «Seetõttu tuleb ettevõtetel
kiiremas korras tegutseda tehnoloogia uuendamise ning töö tulemuslikkuse
suurendamise suunas.»
Tegevusaladest avaldasid brutopalga kiirele kasvule kõige enam mõju
kaubandus, töötlev tööstus, põllumajandus, hotellide ja restoranide tegevusala
ning kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus. Neist kaks suurema hõivatute arvuga
tegevusala on kaubandus ning töötlev tööstus.
Kaubanduse valdkonna palkadele on mõju avaldanud tugevale sisenõudlusele
toetuv ja üha aktiivsemaks muutuv kaubandustegevus ning kaubanduskettide
laienemine maapiirkondadesse, kus tööjõu puudus avaldab survet palkade
tõstmiseks. Töötlevas tööstuses tugineb palgakasv headele majandustulemustele
sisenõudlust teenindavatel tegevus-aladel, näiteks ehitusmaterjalide, puidu ning
toiduainete tööstuses.
«Jätkuvalt on murettekitav palkade tase hotellides ja restoranides,
moodustades vaid 63 protsenti Eesti keskmisest palgast,» märkis
rahandusministeerium. «Elavnenud turismi, sealhulgas ka siseturismi, ning
elatustaseme tõusu taustal suureneb üha enam nõudlus kvaliteetsete majutus- ja
toitlustusteenuste järele. Kvaliteetset teenust pakkuv motiveeritud töötaja ja
hea palk on aga omavahel seotud.»
Suure sisenõudluse ja kasvanud ekspordi toel üha hoogustunud majanduskasv on
võimaldanud kiirelt kasvada ka palkadel. Vaatamata hüppelisele tööjõukulude
kasvule seoses kiire hõivatute arvu ja palkade kasvuga tööjõukulude osakaal
loodud lisandväärtusest ei suurenenud.
Keskmine brutokuupalk oli 2006. aasta teises kvartalis 9531 krooni, mis on 15
protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Vaatamata kiirele hindade kasvule
ulatus brutopalga reaalkasv 10,1 protsendini ning netopalga kasv 16,2
protsendini.
Aastataguse ajaga võrreldes kasvas keskmine netopalk üle tuhande krooni,
millele aitasid kaasa maksuvaba miinimumi tõstmine 1700 kroonilt kuus 2000
kroonini ning tulumaksu määra vähendamine 1 protsendipunkti võrra, samuti
töötuskindlustuse maksumäära vähendamine 0,4 protsendipunkti
võrra.
|
