Vabamüürlus tuli kunstis nähtavale

Linnamuuseumi väikese saali ühes vitriinis on Eesti ajaloomuuseumi kogust must pealuupõll. Samas vitriinis on särp pistodaga. Selgituseks on kirjutatud, et vabamüürlaste ridadesse vastuvõetule antakse tseremoonial mõned kerged noa- või pistodahoobid. Need peaksid talle meelde jätma, et mitte kusagil maailmas pole tal rahu, kui ta reedab vabamüürlaste saladusi. Foto: Margus Ansu

«Olin juba 75 aastat vana, kui Jaan 1998. aastal tegi mulle ettepaneku astuda vabamüürlaseks,» kirjutab skulptor Endel Taniloo oma memuaarides. Sobilik meenutus äsja avatud näituse «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus» puhul.

Väljapaneku pealkiri Tartu linnamuuseumis on tegelikult poole pikem – «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid».

Pistohlkorsid on Rutikvere mõisa kunagine omanik Otto Friedrich von Pistohlkors (1754–1831) ja tema samanimeline poeg (1789–1843).

Isa ja poja harrastus

Väljapaneku kuraatorid on Epi Tohvri Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžist ja Anne Untera Eesti kunstimuuseumist.

Nad on koos kujundaja Krista Leplandiga osaühingust Laika, Belka & Strelka toonud näitusesaali nonde meeste kunstipärandit.

Pistohlkorsid olid harrastuskunstnikud ning vanem neist ka arhitekt. Näituselt saab teada, et tema plaanide alusel kujundati 18. ja 19. sajandi vahetusel Rutikvere mõisaansambel praeguse Järva- ja Jõgevamaa piiril.

Nii näitusel kui ka selle voldikul on kesksel kohal vabamüürlus, sest sellesse organiseeritud liikumisse kuulusid mõlemad Pistohlkorsid. Väljapanek toob esile vabamüürluse ning selle ilmingud arhitektuuris ja kunstis.

Muu hulgas on näitusel fotosid Tartu ustest, millel on vabamüürlikke sümboleid. Paljud neist on hävinud. Vitriinides saab tutvuda vabamüürlusega seotud esemetega.

Avalik vabamüürlane

Näituse avamisele oli tulnud skulptor Endel Taniloo, kes kuulub Ugandi looži ja on tema enda andmeil praegu vanim liige Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloožis. Ta on üks väheseid, kes on tunnistanud avalikult oma kuulumist sellesse saladuse looriga varjatud liikumisse.

Raamatus «Teekond muusa juurde» (Tartu, 2011) meenutab ta, et liikmeks astumise ettepaneku tegi talle loodusteadlane Jaan Eilart. Kontrollimata andmeil on Eesti suurloožis praegu umbes 500 meest. Nad jagunevad üle Eesti peaaegu 20 looži. Tartus tegutseb kuuldavasti kolm looži.

Näitust «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus» saab vaadata 30. augustini.