Bakterite uurimine tõi noorukile medali

Muu hulgas avastas Rando Mändar oma klassikaaslaste telefone uurides, et klahvidega mobiilidel oli baktereid palju vähem kui puutetundliku ekraaniga telefonidel. Foto: Kristjan Teedema

Kivilinna gümnaasiumi abiturient Rando Mändar uuris 11. klassis väga põhjalikult oma klassikaaslaste mobiiltelefone, kaks nädalat tagasi tunnistati tema uurimus aga rahvusvahelisel konkursil pronksmedali vääriliseks.

Mändar ei uurinud mitte telefone endid, vaid neil elavaid baktereid. Täpsemalt selleks, et teada saada, kas tema klassikaaslaste telefonidel leidub haigustekitajaid, mis on antibiootikumide suhtes muutunud vastupidavaks.

Mändar rääkis, et koolis pole varem sellist uuringut tehtud, küll aga meditsiiniasutustes. Nimelt levib keskkonnas üha enam baktereid, millele olemasolevad ravimid enam ei mõju ja seetõttu on vaja pidevalt välja arendada uusi.

Ravimiresistentsete geenidega baktereid tal leida ei õnnestunud, küll aga kõike muud. Mändari sõnul oli telefonidel rohkelt tavalisi nahabaktereid ning ka suubaktereid. Lisaks leidus mõnel mobiilil fekaalset reostust. «See näitab, et ei täideta põhilisi hügieeninõudeid,» mainis noormees.

Kaks osalejat, kaks medalit

Algul oli Mändaril plaanis lihtsalt vaadata, millised bakterid telefonidel elavad, idee ravimiresistentseid geene otsida tuli mikrobioloogist ema käest.

«Ma ei ole pettunud, et ma ravimiresistentseid geene ei leidnud, ma arvan, et see on väga hea tulemus,» on Mändar ise oma töö tulemusega rahul, ärevaks teinuks hoopis see, kui ta midagi leidnud oleks.

Oma kooli jaoks tehtud uurimistöö saatis ta Tartu keskkonnahariduse keskuse korraldatud keskkonnaalaste uurimistööde võistlusele ja sai seal oma vanuserühmas teise koha. See tähendas sõitu Istanbuli rahvusvahelisele võistlusele.

Peale Mändari käis rahvusvahelisel olümpiaadil ka Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilane Tatjana Punger ning tal läks veelgi paremini, tema sai kuldmedali. Medaleid ei jagata sellistel võistlustel mitte ainult kolmele kõige paremale, vaid on määratud punktivahemikud, kuhu jõudes antakse vastav medal.

Abi ülikoolist

Noortega kaasas käinud ning nii Eestis kui Istanbulis žüriisse kuulunud Tartu ülikooli teadur Jaan Pärn rääkis, et võistlusel osalenud 104 uurimuse hulgas oli igasuguseid töid. Peale teaduslike uurimuste oli ka näiteks selliseid, kus oli mõnda probleemi ainult kirjeldatud. Kui lisada see, et osalejate vanus oli väga erinev, noorimad olid vaid 12-aastased, siis oli hindamiseks ühtset alust leida väga raske.

Pärna arvates ei näita Mändari saadud pronksmedal aga töö tegelikku väärtust ning ta hindas selle mahtu bakalaureusetöö vääriliseks.

Mändar küsiski uuringuteks abi Tartu ülikoolist ja soovitab seda kindlasti teha ka teistel õpilastel.

Noormees ütles, et ta oli väga üllatunud ja tänulik, et teda laboris nii soojalt vastu võeti ning oldi kohe valmis juhendama ja aitama. Laboritöö kogemuseta noort oli ju vaja kõigepealt õpetada kallite masinatega ringi käima ning edaspidigi tema tegevusel silma peal hoida.

Rando Mändar arvas, et kindlasti võiks teised õpilased oma koolides ravimiresistentsete geenidega bakterite leviku teemat edasi uurida, tema ise sellega aga enam tegeleda ei kavatse.

Mändari enda lähiajaplaanidesse kuuluvad kõigepealt kooli lõpetamine ja seejärel kaitsevägi.

Pärast kohustuslikku ajateenistust ei kavatse ta sõjaväge sinnapaika jätta, vaid tahab seal ka karjääri tegema hakata.

Gümnaasiumi uurimistööd

• Kõigil gümnasistidel on vaja kooli lõpetamiseks teha uurimis- või praktiline töö.

• Üldjuhul kuulub töö tegemine 11. klassi õppekavva, harvem tehakse seda 12. klassis.

• Töö võib teha üksi või mitmekesi ning abiks võib paluda ka koolivälise juhendaja.