Huvi tuletõrjujaks-päästjaks või päästespetsialistiks õppima minna on kasin, kuigi suunamiskirjaga õppuritele makstakse stipendiumi ja hiljem tagatakse töökoht. Kokku on Lõuna-Eestis puudu 115 päästjat.

«Kahjuks on huvi õppima asumise vastu tagasihoidlik,» nentis Lõuna-Eesti Päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibokand.

Tänavu on Lõuna-Eesti Päästekeskus õppima suunanud kaks päästetöötajat, mõlemad mehed töötavad Palamuse tugikomandos Jõgevamaal.

Töökoht tagatud

Uusi tulijad Uibokandi sõnul veel ei ole, küll aga on saadud mõned sooviavaldused päästetöötajana tööle asuda soovivatelt inimestelt. «Püüame nad kohe erialasele õppele suunata,» lausus ta.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgeva osakonna Palamuse komando meeskonna vanem Peeter Kuuse kinnitas, et päästeteenistus on läbi teinud arengu ja ilma vastava koolituseta pole seda tööd võimalik teha.

«On vaja kindlaid oskusi ja teadmisi,» märkis kümme aastat päästeteenistuses töötanud mees.

Kuuse asub sügisel õppima tuletõrjuja-päästespetsialisti erialale.

«Kuigi palju teadmisi on tulnud töö käigus, tulevad õpingud igal juhul kasuks. Näiteks tõuseb kvalifikatsioon, mis annab võimaluse ka ise väljaõpet läbi viia,» lausus kümne aasta eest päästeteenistusse juhuslikult tööle sattunud mees.

Kuuse sõnul aitas otsust õppimise kasuks langetada seegi, et õpilane ei pea ise oma koolituskulusid tasuma ja säilib keskmine ametipalk.

Evelin Uibokand kinnitas, et süsteemi seest õppima asujail säilitatakse aastase õppeperioodi vältel põhipalk. «Neile, kes varem päästjatena töötanud ei ole, makstakse õppetoetust päästja miinimumpalga ulatuses, umbes 4000 krooni kuus,» lubas Uibokand.

Kuigi tuletõrjuja-päästja erialale saab õppima asuda ka ilma suunamiseta, tagab suunamiskiri kooli lõpetanule töökoha mõne maakondliku päästeosakonna komandos.

Töö on raske

Vajadus uute töötajate järele on Lõuna-Eesti Päästekeskuse haldusalasse kuuluvates maakondades suur.

Päästeametnikke on puudu vaid mõned üksikud, ent tuletõrjujaid-päästjaid on kogu Lõuna-Eesti peale puudu 115.

«Päästja-tõrjuja kohti on kokku 554, millest on täidetud 439. See teeb umbes 20 puuduolevat päästjat iga maakonna kohta,» nentis Uibokand.

Peeter Kuuse märkis, et kuna töö on raske nii füüsiliselt kui vaimselt, see amet kõigile ei sobi.

«Töö plussiks on see, et me püüame aidata teisi inimesi nende õnnetuses,» lisas ta.

Kuuse sõnul on töö kõige suurem eelis aga töögraafik – üks ööpäev tööl ja kolm vaba. «See on üks suurimaid argumente, mis mehi sellel tööl hoiab,» kinnitas ta.