See on tänavune vanemuislaste trupi suvelavastus lisaks mullu
Obinitsas mängitud «Taarka» lisaetendustele tänavu juuli lõpus ja
augusti alguses.
Lõviosa tänavusuvistest lavastustest Tartus on veel ees. Nende aluseks on lood mitmest sajandist.
Emajõe
Suveteater heidab Jaama 14 pargis pilgu esimese eesti näidendi
kirjutamise aegadesse ülemöödunud sajandi teisel poolel. Keskaegse
linnalegendi «Rotipüüdja» toob seesama teater välja aga keskaegses
keskkonnas, Antoniuse õuel.
Muusikaline loomeühendus KaivConsort
valmistub toomkiriku varemete juures laulma ja mängima kirglikku lugu
19. sajandi algusest – ooperite ooperiks tituleeritud «Carmenit».
Vilde
Teatri harrastusnäitlejad etendavad renoveerimise ootel raudteejaamas
lavastust «Vaesed ja patused», aluseks naturalismi kalduv romaan 20.
sajandi algusest.
Hansahoovi Teater sõidab Sõpruse silla lähedal vaatajate ette näidendiga tänapäevastest Võrumaa bussisõidulugudest.
Nii et teatrielamusi pakub tänavune suvehooaeg mitmele maitsele.
----------------------------------
Teatripargis kohtuvad kuulsuste vaimud
Aastal 1996 asutatud mittetulundusühing Tartu Suveteatri
Selts toob Emajõe Suveteatri kümnenda lavastusena vaatajate ette eesti
kutselise teatri juubeliaastale kohase lavastuse. Selle keskmes on
esimese eesti näitemängu kirjutanud Lydia Koidula. Lavastuse algul tulevad vaimud pargi servalt, kust avaneb avar vaade linnale, somnambuulsel sammul lava ja publiku poole. Urmas Lennuki kirjutatud «Koidulas» on lavastaja Andres Dvinjaninovi sõnul ajaloosündmused ja faktid segi paisatud. «See,
mis Jaama tänava pargis toimub, on üks fiktsioon ja fantaasia, mida
siin kokku saavad vaimud mängivad,» ütles lavastaja. «See on mäng
ajaloo- ja kultuurisündmustega.» «Koidula» on Dvinjaninovil
mõttes mõlkunud juba ammu. Kolm aastat – nii kaua, kui Emajõe
Suveteater on eesti teatri sünnikohas Tartus Jaama tänavas tegutsenud –
on tal olnud soov teha näitemäng eesti rahvusliku teatri algusest. Kuid
«Koidulas» tuleb juttu ka sellest, miks ja kuidas toimus esimene eesti
laulupidu, millised mõtted ja soovid olid peas neil, kes need
ärkamisaja tippsündmused ellu viisid ja eesti rahvuslikule mõttele
aluse panid. Elina Reinoldi Koidula Koht ise mängib
kaasa, sest just sealsamas lähedal etendati esimest eestikeelset
näitemängu «Saaremaa onupoeg». Selle oli kirja pannud Koidula, kelle
osas on Emajõe Suveteatri trupis Elina Reinold. Osa küpsemisel on
ta uurinud Koidulat nii palju, kui aga on kirjandust kätte saanud ja
jõudnud süveneda. «Lugeda on meeletult palju,» ütles Reinold. «Ma
võtsin kirjandusmuuseumist materjali, mille pean tagasi viima. Osa
materjali kopeerisin.» Koidulat tahab Reinold mängida kui naist,
kellel on oma äärmusest äärmusesse tunnete maailm. «Keskmisi toone ja
värve tal ei ole,» ütles näitlejanna. Papa Jannsenit mängib
Hannes Kaljujärv, Võru arsti Kreutzwaldi kehastab Jüri Lumiste ja Carl
Robert Jakobsonina astub lavale Leino Rei. Kreutzwaldi kui
meditsiini tudeerinud meest läheb «Koidulas» vaja muu hulgas selleks,
et ravitseda Jakobsoni jalahaava. Selle tekitab papa Jannsen pärast
solvanguga lõppenud vaidlust Postimehe teemadel. Teistes osades on Helena Merzin, Taavi Tõnisson, Marko Mäesaar, Indrek Apinis ja Andres Dvinjaninov. Ansambel Dan und Marx «Koidula»
on muusikaliselt kujundanud Indrek Kalda ja Toomas Lunge. Trupp laulab
suuresti neid laule, mida esitati esimesel Eesti laulupeol. Mängib
ansambel Dan und Marx ehk Tanel Aavakivi ja Margus Tammemägi. Kunstnik
on Iir Hermeliin. Võrreldes «Nipernaadiga» ning tänavuselgi suvel
mõne etendusega vaatajate ette jõudva lastenipernaadiks nimetatud
«Hulkur Rasmusega», on mängukoht ajaloolises teatripargis muutunud. Dvinjaninov
põhjendas ajaloolise hoone juurest kaugenemist kahe asjaoluga: nii saab
publiku näitlejatele lähemale istuma panna ja tekitada etendusruumi,
mida piiravad põlispuud. Üks puu kasvab läbi lava. Selle istutasid
sinna kuulsuste vaimud kunagi ammu. Lisaks «Koidulale» ja «Hulkur
Rasmusele» toob Emajõe Suveteater teatri juubelisuvel vaatajate ette
veel ühe lavastuse. Nimelt esietendub 29. juulil Antoniuse õuel
«Rotipüüdja» . Bussisõidul avaneb tegelik elu Täpselt
samal ajal, kui teatripargis algab «Koidula» esietendus, on esietendus
ka Hansahoovis – Jan Rahmani näidend «Sõit», mille lavastab Ain Mäeots. Tegemist
on uue etenduskohaga, mis asub Hansahotelli õuel Aleksandri tänava
lõpus Sõpruse silla ja kõrge triibulise korstna lähedal. Kuid see ei ole korsten, millest etenduse ajal paiskub suitsu, vaid vana PAZ-bussi tossutoru. Vanas PAZ-bussis Olulisemad stseenid käivadki bussis. Ja et näitlejate mäng paremini näha oleks, on ruumimasina üks külg eemaldatud.
> Loe edasi |
