| Selgus, et Falcki Rannavalve peab küll firmasisest statistikat, kuid Falck ei valva kaugeltki kõiki randu Eestis. Pealegi ei leia kõik uppumissurmad sugugi aset ametlikes randades. AS Falck Eesti avalike suhete juht Andres Lember lausus, et kõige täpsemat statistikat tegi aastaid vetelpääste ühing. Eesti Vetelpääste Seltsist kinnitati, et nemad uppumissurmade statistikaga enam ei tegele ning pöörduma peaks hoopis päästeametisse. Päästeameti pressiesindaja Rain Porss nentis, et mingisugust statistikat uppumisjuhtumite kohta nende asutus tõepoolest peab, kuid see on puudulik. «Meil on tõepoolest statistika olemas, kuid need arvud seal ei ärata just suurt usaldust,» tõdes Porss. Pressiesindaja edastas uppumiste statistika aastast 1988, mis aasta aastalt üha väiksemaks on muutunud. Liiga palju väiksemaks, kui 1990. aastaid jälgida. Tallinna Vetelpääste Ühingu vetelpäästespetsialist Olav Lukin kinnitas, et uppumissurmade statistika pidamine hakkas logisema ajast, mil Falck randu üle võtma hakkas. Lukin lisas, et vetelpääste ühing eksisteerib viimased aastad vaid teoreetiliselt. «Falck ajab seda asja ja päästeamet ajab ka sedasama asja. Vetelpääste ühing viibib sisuliselt varjusurmas, sest riik organisatsioonile tegutsemiseks raha ei anna. Vetelpääste teemaga on Eestis praegu üsna imelikud lood,» nentis Lukin. Mida päästeametist saadud tabel aga hästi näitab, on fakt, et täiskasvanud mehi upub umbes neli korda rohkem kui naisi. | | Naisi | Mehi | Lapsi | | 1988 | 29 | 96 | 32 | | 1989 | 23 | 84 | 33 | | 1990 | 36 | 132 | 43 | | 1991 | 37 | 140 | 38 | | 1992 | 31 | 115 | 33 | | 1993 | 28 | 105 | 13 | | 1994 | 50 | 189 | 25 | | 1995 | 43 | 161 | 31 | | 1996 | 23 | 89 | 13 | | 1997 | 19 | 144 | 33 | | 1998 | 15 | 94 | 12 | | 1999 | 32 | 138 | 20 | | 2000 | 24 | 62 | 23 | | 2001 | kokku 57 | | 2002 | kokku 28 | | 2003 | kokku 30 | | 2004 | kokku 11 | | 2005 | kokku 13 | | 2006 | siiani kokku 3 | |
