Teisipäeval värsket töösuhete ülevaadet esitlenud sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Janno Järve sõnul on Eesti tööhõivenäitajad saavutanud kogu Euroopa Liidu kontekstis tugeva taseme. Tööga hõivatute osakaal kõigist tööealistest elanikest jõudis 2005. aasta lõpuks 64,4 protsendi tasemele, töötuse määr langes 7,9 protsendini. Euroopa Liidus on tööhõive keskmine näitaja samas 63,8 protsenti ja töötuse tase 8,7 protsenti. Ehmatavalt kiire kasv Järve sõnul on kiire majanduskasv kindlasti üks paremaid meetmeid töötusega võideldes, aga ka riigil on siin olnud oma panus. Tööhõive paranemine on olnud laiaulatuslik ning selle aasta esimeses kvartalis kasvas hõive eriti kiiresti. «Võib-olla on tööturu areng olnud isegi liiga kiire, mis viitab majanduse ülekuumenemisele,» ütles ta. Järve sõnul kinnitab statistika, et töötava inimese elu on muutunud paremaks, kuna tööandjad on tööjõu pärast võisteldes sunnitud pakkuma üha paremaid töötingimusi. Viimase seitsme aastaga on mitut töökohta pidavate inimeste arv langenud 50 tuhandelt 20 tuhande piirimaile, mis näitab, et enamikul on siiski võimalik ka ühel töökohal saadava palgaga ära elada. Samuti tehakse uuringu andmetel vähem ületunde ja töötatakse harvemini puhkepäevadel. Järve sõnul näitavad küsitlused, et ametiühingu liikmete ja organisatsioonide arv Eestis on järjekindlalt kahanemas, kuna töötajad on enam rahul oma töötingimustega ega soovi ametiühingu vahendustööd. «See pole nii mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas,» rääkis Järve. «Võib-olla on see klassikaline skeem, et ühel pool on ettevõtjad ja teisel pool ametiühingud, nüüd ammendumas ja suhted peaksid tõusma uuele tasandile.» Püüavad viimast võtta Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et ta pole asekantsler Järve seisukohtadega absoluutselt nõus. «Mingit vähenemise tendentsi ametiühingute rollis küll kuskilt näha pole. Ilmselt püüab sotsiaalministeerium panna inimesed uskuma, et ametiühingutesse pole vaja kuuluda,» kinnitas ta. «Ametiühingute liikmete arvu ei saa hinnata küsitluste järgi.» Taliga sõnul tegeleb keskliit pidevalt sellega, et aidata inimesi uute ametiühinguorganisatsioonide loomisel, mis kinnitab vajadust ametiühingu järele. «Seis on üsna hull. Tööandjad üritavad pidevalt töötajatelt viimast võtta ja neid näiteid, kus tööandja ei soovi ka sõlmitud kollektiivlepingut täita, on üsna palju,» rääkis ta. Taliga sõnul on majanduskasv küll kergitanud töötajate palku ja avardunud on võimalused välismaal töötada, aga see ei muuda veel ametiühingu rolli ühiskonnas. «Eesti inimesed ei saa loota ainult sellele, et nende õigusi austatakse välismaal töötades rohkem. Eesti riigi mõte on ju ikkagi see, et meie inimestel oleks hea elada kodumaal,» lisas ta. |
