| Veerand sajandit tagasi, koolipoisina, kuulus mu iidolite hulka inglise jooksumees Steve Ovett. Aga üks asi oli tema juures hirmus imelik. Miks, pagana päralt, pidi ta mõnel rahavõistlusel kandma NSV Liidu riigivapiga punast särki? Too noorpõlves hämmeldust tekitanud detail tuli taas meelde, kui eilne Kroonika esitles siinset vene rahvusest lauljatari Tanja Mihhailovat, lavanimega JZ Belle. Kes iganes mõtles välja fotolavastuse idee, on saanud hakkama kolossaalse maitsevääratusega.Nii ajakirja kaanel kui artikli avapildil embab Mihhailova hardunult Nõukogude sõduri CA-pagunitega vormikuube. Veel ühel fotol on ta selle endale õlgadele katteks heitnud ning teisel pildil palja ihu peale vaatajate võrgutamiseks selga tõmmanud. Too pruunikarva vormikuub on Eestit anastanud Nõukogude sõjamehe sümbol ja siin aastakümneid valitsenud Nõukogude võimu peamise tugitala tunnus. Sellega poseerimine on kui kinda viskamine kogu eesti rahvale. Mihhailova fotod Vene mundris tuletavad mulle meelde neid kodanikke, kes jalutavad tänaval, seljas särk kirjaga CCCP. Kahetsen siiani, et ei küsinud hiljuti Postimehe toimetuse ees Nõukogude punasärgis noormehelt, kas ta tõesti ei anna endale aru, mis sümbolitega ta end ehib. Ükskõiksus, millega enamik punavõimu sümbolitest mööda vaatab, on seda kummalisem, et natsisümboolika kasutamine tekitab alati allergilisi reaktsioone. Mäletate, kui prints Harry ilmus peole, haakrist käisel, ja Euroopa tõusis tagajalgadele? Ilmselt on Mihhailova fotolavastuse väljamõtlejad liiga noored inimesed, et teada või mäletada, mida lauljatari emmatud vormis Eestimaal ja eestlaste vastu aastakümneid toime pandi. Neile on see lihtsalt fashion statement, nagu oli Liidu vapiga võistlussärk omal ajal arvatavasti Steve Ovettile. Välismaalasele võib tema lihtsameelsusest tuleneva ignorantsuse andeks anda, aga eestimaalaste esituses on vene vormi ja sümbolitega lehvitamine – öelgem seda siin otse – jõhkra nõmeduse tipp. |
