|
«Kui raudteeinfrastruktuur oleks riigi oma, oleks võimalik kaasata Euroopa
Liidu vahendeid raudteeinfrastruktuuri kordategemiseks,» ütles ministeeriumi
pressiesindaja Anu Hallik-Jürgenstein BNSile.
«Kuna Edelaraudtee infrastruktuuri kasutab enam kui 90 protsendi ulatuses
avalik reisijatevedu, siis maksab riik läbi avaliku liiniveo toetuste ka praegu
suure osa Edelaraudtee infrastruktuuri kuludest kinni,» ütles Jürgenstein.
«Seega praeguste investeeringumahtude juures riigi jaoks kulud ei
tõuseks.»
Ministeeriumi esindaja on BNSile andnud mõista, et riik soovib
infrastruktuuri üle võtta tasuta.
Ministeeriumi esindaja põhjendas seda seniste rahapaigutustega Edelaraudtee
infrastruktuuri, mis on toimunud läbi reisijateveo toetuste.
Edelaraudtee infrastruktuuri riigile üleandmine ei Jürgensteini sõnul
ministeeriumile siiski määrava tähtsusega küsimus.
«See võiks olla lihtsalt parem lahendus infrastruktuuri toetamiseks. Eelkõige
oleme me huvitatud ikkagi heast ja kaasaegsest reisirongiliiklusest. Kui
läbirääkimistel Edelaraudteega leiame, et seda eesmärki oleks võimalik saavutada
ka teisel teel, siis miks mitte,» märkis pressiesindaja.
Edelaraudteele kuulub Tallinnast Pärnusse ja Viljandisse suunduv raudtee koos
juurdekäivate rajatistega.
Ministeerium peab Edelaraudteega kõnelusi ka kümneaastase avaliku
teenindamise lepingu sõlmimiseks.
Ministeerium on lepingu tingimuseks seadnud kogu senise veeremi vahetamise
uue vastu.
Lepingu osas on plaanis kõnelused lõpetada hiljemalt sügiseks,
ütles Jürgenstein. Ta rõhutas, et infrastruktuuri ületulek riigile ei ole uue
veolepingu lahutamatu tingimus.
Riigikogu otsustas 2000. aastal reisijateveole Edelaraudtee infrastruktuuril
kümneks aastaks eraldada toetust 845 miljonit krooni.
|
