Viie aasta jooksul PAP-testi tegematajätmine suurendab oluliselt emakakaelavähki haigestumist. Samas on see haigus üks neist nn headest kasvajatest, mida on võimalik varakult avastada ja hiljem terveks jäädagi. «Enamasti ei teki emakakaelavähk aasta või paariga,» selgitab Terje Raud. «Sel kasvajal on pikk, kuni 10-aastane haiguseelne periood ja oleks tõepoolest kurjast lihtsalt hoolimatuse pärast selle tõve küüsi sattuda.»Kõik näib korras Üks põhjustest, miks naised arsti juurde ei tule, on see, et nad tunnevad end hästi. Emakakaelavähk ei anna varases staadiumis mingeid erilisi sümptomeid. Seepärast on Eestis alustatud sõeluuringuprogrammiga, mis tähendab, et kõik 30-, 35-, 40-, 45- ja 50-aastased naised saavad kutse ilmuda PAP- testile. Ka tänavu. PAP-test on tsütoloogiline test, mis lahtiseletatult tähendab, et emakakaela limaskesta epiteelkoelt võetakse irduvaid epiteelrakke ja uuritakse, kas neis leidub ehk mingeid muutusi. Uuring on lihtne ega ole naisele valulik. Juhul, kui PAP-test ei ole korras ja rakkudes täheldatakse muutusi, on see ohu märk. «See ei tähendada veel, et naine tingimata emakakaelavähki haigestub,» ütleb Terje Raud. «Patsienti tuleb edaspidi vaid tähelepanelikult jälgida.» Järgnevad abistavad uuringud. Üheks võimaluseks on teha papilloomiviiruse test ja teiseks kolposkoopiline uuring. Kumba testi kasutatakse, sõltub varasematest haigustest. Viirusetest Inimese papilloomiviirus ehk lühendina HPV on seksuaalsel teel leviv viirus, millel on sadakond alaliiki. Neist vaid mõni üksik tüüp põhjustab seitsmel või kaheksal juhul kümnest emakakaelavähki. Need viirusetüübid on teada. Huvitav on siinkohal tõik, et papilloomiviirusega nakatub suur osa naisi ja mehi juba oma 30-ndaks eluaastaks. Enamik neist nakatumistest ei avaldu aga kliiniliselt. Paljudel juhtudel saab 30-aastase terve naise immuunsüsteem papilloomiviirusest ise võitu. Papilloomiviiruse infektsioon taandub ja tekkinud emakakalamuutused võivad samuti iseenesest taanduda. Kuid on teisi haigusi ja faktoreid, näiteks suitsetamine, mis organismi immuunsust langetavad, ja nii võib viirus kauaks elujõuliseks jääda. Sel juhul tuleb arvestada juba emakakaelavähi ohuga. Igal juhul annab inimese papilloomiviiruse test (emakakaelast võetakse uus proov) arstile uut teavet, kuidas patsiendiga edasi käituda. Kolposkoopia on Terje Raua sõnul teine võimalik jätku-uuring emakakaelavähi varajaste pahaloomuliste muutuste uurimiseks. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku arstid töötavad uue põlvkonna aparaadi ehk videokolposkoobiga. See annab patsiendilegi võimaluse monitoriekraanil näha, mida mikroskoopiline vaatlus ta sisemuses näitab. Terje Raua sõnul on see moodne ning arstile ja patsiendile mugav aparaat, mis üheaegselt jälgib ja salvestab ning vajadusel võtab emakakaelast ka uue proovitüki. Kolposkoopilisele uuringule saadetud patsient ei pea hirmunult kartma, et nüüd ongi kuri vähk platsis. Võib selguda ka vastupidine. |
Kõik tänased
