Seeder: viie hektariga saab pere toidetud

27.05.2008 00:01
Nils Niitra, Tartu Postimees

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et tuleval aastal võivad seoses eelarvekärbetega kahaneda loomakasvatuse ja taimekasvatuse täiendavad otsetoetused.

Helir-Valdor Seeder
Foto: Toomas Huik

Tänavu taotles hektaripõhiseid otsetoetusi tähtajaks 15 800 maaharijat ehk ligi tuhande võrra vähem kui mullu. Kas see peaks valmistama muret või on tegu normaalse asjade käiguga?

Selles mõttes on tegu normaalse protsessiga, et taotlejaid on jäänud mõnevõrra vähemaks. Teisalt on toimunud ka maa koondumine vähema hulga kasutajate kätte.

Kui see on teie arvates normaalne areng, siis mis meie väiketaludest ja maaelust saab? Viimasel ajal on kõlanud ka selliseid mõtteid, et maal elamine tähendabki tulevikus keskmiselt suuremat sissetulekut, võimalust töötada linnas ja elada maal.

Mina olen veendunud, et eesti talud ei kao kuhugi. Küll aga tuleb paratamatu polariseerumine suurteks põllumajandustootjateks traditsioonilistes valdkondades ja samal ajal väikesteks taludeks. Nemad peavad otsima nišitootmist, orienteeruma maaelu mitmekesistamisele ja tegelema ka mittepõllumajanduslike asjadega.

Lisaks on maal märkimisväärne osa neid, keda ma nimetan maal elajateks. Nad elavad maal, ei ole suur- ega väiketootjad, vaid tegelevad põllumajandusega hobikorras või üldse mitte.

Nende hulgas on ka põliseid talunikke, kes on kas lõpetanud põllumajandustegevuse või pöördunud tagasi vanemate taludesse. Juured on maal, aga töötavad linnas ja maa on antud rendile.

Kui vaadata erinevaid maaelu meetmeid, siis maaelu mitmekesistamiseks oli taotlusi palju rohkem kui raha.

Kui igal aastal kahaneb taotlejate hulk keskeltläbi tuhande võrra, milline siis ikkagi on nende optimaalne hulk? Loomulikult jääb mõni friik maale elama.

Pindalatoetuse taotlejate hulga vähenemine ei tähenda veel väiketalude hulga kahanemist.
Kui me räägime väiketalunikust kui põllumajandustootjast, siis kindlasti tähendab.
Isegi mitte selles mõttes – taotlejate üldarv on tänavu kindlasti suurem kui eelmisel.

Mulle tundub, et praeguses põllumajanduspoliitikas on väga palju Rahvaliidu valitsemisajast pärinevat käekirja. Näiteks mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuse tingimused – mis mikropõllumees on tegelane, kelle ettevõttes töötab kuni üheksa inimest ja kelle aastatulu on 31,2 miljonit krooni. Kui luubiga lugeda, siis näeb, et meil on sokutatud hulgaliselt suurfarme nende meetmete alla, mida Euroopa Liidus tõepoolest kasutatakse väiketalunike toetamiseks.

Osaliselt on teil ilmselt õigus. Meie lähtume praegu sellest maaelu arengukavast, mille eelmine valitsus välja töötas. Seda on võimalik teatud määral muuta läbirääkimistel, ehkki põhimõttelisi pöördeid ei saa teha.

Meil on kavas teha üksikuid muudatusi eelkõige lihtsustamise suunas. Lisaks tahame teha eraldi meetme ühistegevuse toetamiseks, et kohalikud väiketootjad saaks ühiselt oma toodangut turule viia.

Püüan olla poliitiliselt korrektne, aga kui vaadata eelnevate perioodide põllumajanduspoliitikat, siis oli meil suund valdavalt klassikalisele põllumajanduslikule suurtootmisele. Maaelu arengukavas aastateks 2007–2013, mille töötas välja eelmine valitsus, on see suund siiski muutunud.

Kui suur on seoses riigi eelarvekärbetega põllumajanduse otsetoetuste vähendamise risk?

Tänavuses eelarves põllumajandustoetusi ei vähendatud.
Säästsime kõige muu arvelt, aga hambad risti täitsime säästuplaani nii, et ei vähene Euroopa Liidu rahaliste vahendite kohustuslik kaasrahastamine, riigisisesed toetused ega riiklik juurdemakse ehk niinimetatud top-up (loomakasvatuse ja taimekasvatuse täiendavad otsetoetused).

Arvestades aga praegusi prognoose ei ole tuleval aastal enam kindlasti võimalik top-up’e maksta täismahus. Sel aastal on top-up’i maht 760 miljonit krooni ja see tuleb meie eelarvest.
Kui palju tuleb neid tuleval aastal kärpida, on läbirääkimiste koht. Täna ma seda numbrit öelda ei oska, sest me ei ole seda ka ise paika saanud. Põllumehed on muidugi mures, sest nende toetuste mõte on tasandada meie ja vanade liikmesriikide toetustasemeid.

Top-up-toetused moodustavad toetuste kogusummast siiski väga väikse osa. Kui vähendame neid saja või kahesaja miljoni krooni võrra, on see siiski väike osa neljast miljardist kroonist.

Teie erakonna juht Mart Laar on riigiasutuste Tartusse kolimise entusiast ja ta on hiljuti Tartu Postimehele öelnud, et jätkaks sama rida ka edaspidi. Mida arvata põllumajandusministeeriumi Tartusse kolimisest, kuidas teile meeldiks Tartus töötada?

Ma ise elan Viljandis ja Tartus oleks tunduvalt lähem käia kui Tallinnas, aga ... ma pean siin jääma delikaatseks ... kõigepealt tahan öelda, et põllumajandusministeerium on oma allasutustega kõige regionaalsem ministeerium.

PRIA, veterinaarlabor ja jõudluskontroll asuvad keskusega Tartus, maaviljeluse instituut, taimetoodangu inspektsioon ja põllumajandusuuringute keskus Sakus ja sordiaretuse instituut Jõgeval.

Aga julgen arvata, et on igati mõistlik, kui minister ja ministeerium asuvad Tallinnas.
Ma arvan, et see puudutab kõiki ministeeriume, sest minister on seotud oma töö iseloomu tõttu enamiku ajast Tallinnaga.

Teie arvates oleks siis mõistlik, kui ka haridus- ja teadusministeerium asuks Tallinnas?

Mina ei ole nii öelnud ...

... tegelikult juba ütlesite.

Kordan, minu arvamus on, et minister ja ministeerium peaksid asuma Tallinnas.
Kui viia ministeerium Tallinnast välja, siis tähendab see tegelikult, et minister ja ministeerium lahutatakse.

Allasutused on hoopis teine lugu ja just siin peaks riik tegema regionaalpoliitikat. Igasugu institutsioone, keskasutusi, ameteid ja inspektsioone tuleks paigutada üle Eesti.

Viimane küsimus. Mitmest hektarist maast piisab, et praegu Eestis pere ära toita?

See ei ole sugugi lihtne küsimus, sest sõltub ka pere suurusest.

Öelge oma mulgi kõhutundega.

Kui räägime laste ülalpidamisest ja nende huviharidusest, siis ma arvan, et viiehektarisel aiandustalul on võimalik pere ära elatada.

Võtame Intsu tomatikasvatustalu Põlvamaal, seal on pandud viis hektarit katmikalade alla ja leitud toodangule ka turg. Aga kui sa tegeled piimakarja või teravilja kasvatusega, siis on vaja kümneid kordi rohkem maad.