Tartus saavad alkohoolikute lähedased koos käia kolmes rühmas. Alkohoolikute täiskasvanud lapsed nimetavad end sõpruskonnaks, mille liikmed tahavad terveneda, teadvustades endale oma hävitavaid käitumismalle ning jagades üksteisega kogemusi, jõudu ja lootust. Kõigile, kes kannatavad «Me ei taha kedagi süüdistada, vaid pigemini mõista alkoholismi kui perehaiguse olemust, et seeläbi vabalt areneda ja võtta endale vastutus oma elu eest,» kirjutatakse ühenduse koduleheküljel. Abi leiab ka kaassõltlastele mõeldud CoDA rühmast. Seal õpitakse endale tunnistama oma jõuetust ja tõika, et ollakse sattunud sõltuvusse suhtest ja teisest inimesest. «See rühm on pigem lähisuhtesõltlastele – need inimesed, kellest ollakse sõltuvuses, ei pea tingimata olema alkohoolikud,» rääkis üks rühmaskäija. Kaassõltlane olla tähendab tema sõnul elada ja olla haige koos alkoholisõltlase, aga ka töönarkomaani, mänguri või narkomaaniga. Lähisuhtesõltlane on sõltuvuses suhtest ja teisest inimesest või inimestest. Alkohoolikute lähedastele suunatud rühm Al-Anon on eelkõige pererühm, kuhu kuulujad jagavad omavahel kogemusi, jõudu ja lootust, et lahendada ühiseid probleeme. Al-Anoni koduleheküljel väljendatakse seisukohta, et alkoholism on perehaigus, ja veendumust, et sellest tervenemisele on võimalik kaasa aidata. Kõikidesse eneseabirühmadesse võib minna igaüks, kes kannatab või on kannatanud lähedase alkoholilembuse pärast. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku psühhiaater Sven Janno räägib, et eneseabirühmad õpetavad lähedasi eelkõige eemalduma alkoholist sõltuvate inimeste probleemidest. «Lähisõltuvus tõmbab inimese täielikult endasse – kui teine inimene joob, on lähisõltuvuses olijal halb. Kui lähedane parajasti ei joo, on ka lähisõltuvuses olija olemine hea. Kuid samas on tal pidev hirm alkoholiprobleemiga isiku järgmise joomasööstu ees.» rääkis ta. Janno sõnul võiks alkohoolikute lähedaste rühmi olla rohkem ja neis võiks osaleda märksa rohkem inimesi. «Iga eneseabirühm annab inimesele teadmise, et ta ei ole oma murega üksi. Ka see aitab,» sõnas ta. Janno ütles, et oma töös püüab ta nii alkohoolikuid kui ka nende lähedasi suunata eneseabirühmadesse abi saama. «Paraku on paljudel omad hirmud rühmas käimise ees,» tõdes ta. «Paljudele anonüümsete alkohoolikute rühmas käijatele on see olnud aga suureks abiks.» Kahjustunud suhted Kuidas aga ära tunda see hetk, mil lõbusast napsitajast on saanud alkohoolik? Sven Janno räägib rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist – see määratleb alkoholi kuritarvitamiseks olukorra, kui alkohol kahjustab ka inimese tervist ja ümbritsevaid suhteid. «Eraldi käsitleb see klassifikatsioon ka sõltuvust,» tähendas ta. Üldiselt on alkohoolikuks muutumise piir selles ajas, mil alkoholi tarvitamine hakkab inimesele kaasa tooma probleeme. «Alkohoolik kahjustab oma käitumisega suhteid nii kodus kui ka tööl,» märkis Janno. «Üks asi on terviseprobleemid, kuid alkoholi liigtarvitamise tõttu ei pruugi inimene jõuda näiteks tööle ja võib korda saata õigusrikkumisi.» Väga sageli on alkoholiprobleemi esimeseks ohumärgiks lähedastele põhjustatud kannatused. Eneseabirühmi Anonüümsed alkohoolikud (http://www.aa-eesti.ee/) • Jõgeval neljapäeviti kell 18 Aia 7 • Põltsamaal kolmapäeviti kell 18 Allika 1 (Info: tommr@hot.ee, 5566 9721) • Tartus teisipäeviti kell 19 ja reedeti kell 18 Õpetaja 5 (info aatartu.ryhm@mail.ee) Alkohoolikute täiskasvanud lapsed (www.hot.ee/atlaps) • Tartus teisipäeviti kell 17 Tiigi 11 (info: olekaine@hot.ee, 521 5878) CoDA ehk anonüümsed kaassõltlased (http://health.groups.yahoo.com/group/CoDA-Estonia/) • Tartus neljapäeviti kell 17 Näituse 3 (info: mari.lepalind@mail.ee) Al-Anon pererühmad (http://www.hot.ee/alanon/) • Tartus teisipäeviti kell 18.30 Õpetaja 5 (info: 5566 4075) • Võimalik liituda ka internetirühmaga, läkitades kirja aadressile Alanon_Eesti-subscribe@ yahoogroups.com ) |
