Ka teistelt vaatlejatelt on ilmafoorumis ärevaid postitusi. «Kui see kõik peaks täide minema, ootab meid ees pool nädalat põrgukatelt,» ütleb üks. «Pean aegsasti videokaamera ja digika akud täis laadima,» lisab teine. «Need indeksid siin on nagu Ameerikas! Vaadake CAPE kaarte!!!» märgib kolmas hasartselt. Too kolmas on Tarmo Tanilsoo. CAPE ehk Convective Available Potential Energy on meteoroloogiline mõiste, millele tema täpset eestikeelset vastet ei ole leidnud. Inimlikult äraseletatuna tähendab see suuri tõusvaid ja langevaid õhuvoole, mida mõõdetakse d˛aulides kilogrammi kohta. Kui konvektsioon on suur, on äikeseoht suur. Nii oli eile ja on ilmselt ka täna.
Äikesepüüdjad Tarmo Tanilsoo kuulub ilma- ja loodushuvilisi ühendavasse Eesti äikesevaatlejate võrku ja on Tartu Ülikooli geograafitudengi Sven-Erik Enno, kes seda projekti juba teist aastat juhib, üks asendamatuid abilisi. Eestis on kohalikke äikesevaatlejaid 180 ringis. Terve tänavune mai on olnud Tarmo Tanilsoole rahutu ja ärev aeg. Tema sõnul erakordne kevad ja kirglikud ilmastikunähtused on seganud teda koguni 11. klassi üleminekueksamile keskendumast. Ühe osa päevast istub poiss hämaras toas arvuti ees, klikkab Euroopa ilmakaarte ja radarite andmeid ning võrdleb meteoroloogide arvutusi. Siis heidab pilgu oma kodu digitaalsele termomeetrile, mille andur on väljas, ja läheb õue horisonti silmitsema. Vajadusel töötab ta diktofoniga: käivitab selle, kui näeb välgunooli sähvimas. Diktofon näitab ise, mitu sekundit on käivitamisest mürinani. See on äikesevaatlejale oluline informatsioon, sest selle järgi saab määrata äikese kaugust. Ärevad äikesetunnid Äikesevalve päevil magab noormees sisselülitatud ja kesklainel töötava raadioaparaadiga. Nii pea, kui kahisevasse eetrisse prõksud ilmuvad, on Tarmo krapsti! ülal ja uni läinud. Nii oli see näiteks ööl vastu 15. maid. Tarmo registreeris Lagujal üheksa tunni jooksul viis äikest ja täitis märkmetega 13 vihikulehekülge. «Ma ütlen – see on väga erakordne. Niisugust tihedust pole ma viimastel aastatel kohanud,» märgib noormees iga sõna rõhutades. Lapsena kartis Tarmo välku ja müristamist väga. «Võibolla olen ma paranenud,» märgib ta nüüd. «Võibolla olen nüüd äikest tundma õppinud. Kui tahad hundikarjas elada, pead õppima ulguma.» Tarmo väljendid on ka muus jutus alati väga tabavad ja verbid kujukad. Tegelikult on Tarmol eripära, millest ta ise on väga teadlik. Oma kodulehekülje sissejuhatuses kirjutab poiss: «Paraku pole mul elus kõige rohkem vedanud. Mul on diagnoositud Aspergeri sündroom, mis põhjustab ülekaalukaid huvisid. Samas ka äkilisust ja enesekesksust...» Olgu vahele lisatud, et Aspergeri sündroom on autismi üks erivorme. Ometi ei ole too enesekesksus seganud noormehel koolis käimast ega koos teiste omaealistega võrdselt üheteistkümnendasse klassi jõudmast. Tarmo ütleb, et suuri tulevikuplaane ta siiski teha ei julge. Elab käesolevas ajas ja üks päev korraga. «Kui peakski ime juhtuma ja ma pääsen ülikooli, siis lähen geograafiasse. Seal õpetatakse meteoroloogiat.» Tarmo vaimne võimekus ja keeleanne on aga ilmselgelt silmapaistvad. Noormees kuulab välismaiseid raadiojaamu, räägib saksa, inglise ja vene keelt. Teda huvitavad astronoomia, ajalugu, programmeerimine, muusika komponeerimine, meedia. Needki huvid teenivad aga ta meteoroloogikutsumust. Lepiku Teataja ja raadio Tartu Postimehe küllatuleku päeval annab noormees välja oma kodutalu ajalehe Lepiku Teataja erinumbri, mille põhiuudiseks on ilmalugu «Teisipäev vaid ehmatas, nädalavahetusel läheb tõsiseks». Tarmo ilmaleheküljel on link Laguja raadiole. Tarmo on sinna komponeerinud va-hekõllid ja taustamuusika. Loomulikult on selleski kanalis esimene uudis ilm. «Ma ei ole uurinud, kes mind kuulavad. Võibolla vaid vähesed,» ütleb Tarmo tagasihoidlikult. «Aga vähemalt on mingi väljendusviis olemas.» See, et eestikeelses küberruumis on ilmafoorum http://ilmastik.pri.ee/forum, on ka Tarmo teene. «Märkasin, et Ameerikas on niisugused foorumid väga populaarsed, mõtlesin, et teen ka,» räägib Tarmo. «Serveriruumi eest hoolitseb üks teine inimene, mina olen kaasadministraator.»
Tarmo meelest on nende ilmafoorum alternatiivne meediakajastus. Ja üldse on ta ameeriklaste peale kade. «Seal teeb televisioon kohe uudistesaate, kui äikesetormid lahti pääsevad. Näitavad radaripilti. Aga meil?!» Ilmafoorumit soovitab Tarmo kõigil lugeda. ------------------------------------------------------ Laguja äikesevaatlus 26. mai, laupäev Esimene äikesepilv ilmus taevasse kella 11-ks. See müristas väga palju, vähemalt 5 korda minutis. Kell 12 kerkis edelast üles järgmine pilv, aga selles müristas vähem. Vihma tõi ta 5,3 mm. Siis kell 16.15 viskas üles uue äikesepilve. Kusjuures, kui see algul horisondile ilmus, siis erinevalt eelmisest ta kohe müristama ei hakanud.
> Loe edasi |
