«Istuvasend hoiab õlavöötme pinges. Et arvuti intensiivistab tööd, unustab inimene lõõgastuseks hädavajaliku puhkuse. Kui ka laud ja tool on vale kõrgusega, ei lase terviseprobleemid end kaua oodata,» selgitas Argo Soon, Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi lektor. ReguleerimisvõimalusTema sõnul on olenemata töökohast töötajate tervise võtmeks puhkepausid. «Kaheksatunnisest tööpäevast peaks vähemalt pool tundi olema puhkuseks. Igasse täistundi võiks jääda vähemalt viis minutit lõõgastumiseks,» õpetas ta. Parim töövõime püsib siis, kui inimene teeb iga 50 minuti järel töös kümneminutilise puhkepausi. Kui päeva esimesel poolel jäävad pausid pidamata, langeb õhtupoolikul töövõime. Ka peaksid kontoritöötajad leidma aega harjutusteks, mis hoiavad keha virge. Väga oluline on ergonoomiline – iga töötaja kasvule vastavalt reguleeritav – kontorimööbel, mida paljudes asutustes paraku veel ei ole. «Reguleeritava kõrgusega lauad ja toolid on kontoris täiesti asendamatud,» kinnitas Tartu Ülikooli töökeskkonnalabori füüsikaliste mõõtmiste spetsialist Siim Kinnas. Laua taga istudes on oluline, et jalad toetuksid täistallaga põrandale – kui mööbel on sobiva kõrgusega, moodustavad reis ja säär ning lauale toetuv küünarvars õlavarrega täisnurga. Laua ja tooli kõrgus peaks omakorda olema seatud nii, et õlad on istudes vabas asendis. «Kui mingi kehapiirkond on pinges, väsivad lihased seal kiiresti ja pikapeale tekivad ka tervisehädad,» tähendas Kinnas. Argo Soon nimetab kontoritöötajaile hädavajalikuna ka silmasäästliku LCD-monitori olemasolu ning korralikku valgustust. «Valgustus tuleks ilmtingimata projekteerida töökohtade paigutusest lähtuvalt, mitte tühja ruumi silmas pidades.» Nii on koolides täiesti tüüpiline, et pooled pingid asuvad lampide vahekohas ja nõutavat valgust igale lauale ei ulatu. Arvutimonitori ülemine serv peaks jääma silmade kõrguselt umbes 15 kraadi allapoole ja arvutihiirega tööd tehes ei tohiks inimene lauale toetada kogu küünarvart. «Hiirega teeb sellisel juhul tööd ranne, selle toetamiseks võib kasutada randmepadjaga hiirematti,» rääkis Soon. Toetamise vajadust aga pole, kui klaviatuur ja arvutihiir asuvad inimese jaoks õigel tasapinnal. Mõõtmine toob selguse Silmade kipitamises, mille üle kurdavad paljud arvutiga töötajad, ei pruugi Kinnase sõnul alati süüdi olla monitor, pigem asutuse üldine mikrokliima. «Arvutiga töötades pilgutab inimene silmi oluliselt vähem. Kui õhk on kuiv, kipitavad silmad ja ka nina võib hakata verd jooksma,» tähendas ta. Argo Soon tuletas meelde, et õige töökoha kõrval aitab meeltel erksana püsida tööülesannete vaheldusrikkus. «Need võiksid jaguneda nii, et pool päeva töötab inimene arvuti taga ja pool päeva teeb midagi muud,» tähendas ta. Kehv ventilatsioon muudab pika tööpäeva lõpuks inimesed aga ikkagi loiuks. «Kui see korralikult ei tööta, asendub osa hapnikust päeva lõpuks süsihappegaasiga. Pea võib valutama hakata ja südagi võib pahaks minna,» rääkis Kinnas. Ka liigne müra langetab pikapeale töövõimet. Millal aga see ja mitmed teised häirivad asjaolud tervisele kahjulikuks muutuvad, saab kindlaks teha töötervishoiuspetsialistide abiga, kes teevad vajalikud mõõtmised. Neilt tasub nõu küsida ka oma töökoha ergonoomiliseks seadmisel. Töökeskkonnaalane nõu Tartus • Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor, www.ut.ee/tklabor, tel 737 4208 • Medicoveri Tartu keskus, www.medicover.com, tel 333 085 • OÜ Risk Management, www.riskmanagement.ee, tel 736 7736 • OÜ Tööohutus, ohutus@ hot.ee, tel 503 4207 Jõgevamaal • Akvante Töötervishoiu OÜ, akvante@hot.ee, tel 5695 0043, 5394 7643 Allikas: www.neti.ee |
