Mõeldes tagasi enese kahele esimesele «ärile», tuleb
tänaste õpilasfirmade ees müts nutikuse ja sotsiaalnärvi eest kõrgele taevasse
visata. Mis perspektiivi saigi olla ideel värvida üksluiselt valged nätsud
mürgise pliiatsisöega kollaseks, punaseks ja neid hoovi peal müüa. Või siis
tellida «fännina» Norra kirjasõbralt toonase menubändi kleepse ning neid koolis
tõelisele fännile hingehinnaga sokutada.
Tänastel õpilasfirmadel on jagatud ametid direktorist finantsjuhini, koostatud äriplaanid, paika pandud müügistrateegia. Iga müüdud toode rõõmustab noorte ettevõtjate rahakotti, aga kõige meeldivam nende tegevuse juures on see, et kõik võiduideed on sotsiaalselt tundlikud: mahlapakist rahakott, aidsi lukku keeramiseks võtmehoidja kondoomiga, mängupulgad, mis ümbritsetud taaskäideldud kummiga.
Noorte ettevõtlikkus ei peagi vormuma maailmatuntud kaubamärgiks, vaid õpetama neid märkama võimalusi, mida sissetulekuks muuta. Isegi jätkates lihttöölise, mitte direktorina, saavad nad aru masinavärgi töötamisest ja tunnetavad oma panuse olulisust.