Lõuna politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissari Ivar Dubolazovi andmetel vormistati prefektuuris aprillisündmuste ajal abipolitseinikeks 505 kaitseliitlast, praeguseks on neist aga tervelt 132 abipolitseinike kohustustest vabastatud. Dubolazovi prognoosi kohaselt kustutatakse abipolitseinike nimekirjadest tõenäoliselt veel kahekümne kaitseliitlase ringis.
LiiklushuligaanidKaitseliitlaste väljapraakimise peapõhjuseks on Dubolazovi sõnul varasemad või ka viimasel ajal toime pandud väärteod. «Näiteks purjus peaga sõitmine. See, et inimene on paadunud kiiruseületaja, aga ka näiteks avaliku korra rikkumised või pisivargused välistavad abipolitseiniku staatuse,» sõnas ta.
Dubolazov ei osanud öelda, kui palju võis lisaks väärteo kordasaatjatele abipolitseinikeks sattuda varem kriminaalkorras karistatuid. «On küll neid, kes said kriminaalkorras karistada mittetahtliku teo eest, nagu näiteks liiklusavarii,» lausus ta. «Võib-olla sattus abipolitseinikuks ka mõni inimene, kelle taustakontrollis selgus kriminaalkaristus seoses mõne muu rikkumisega.»
Dubolazov ei osanud ka täpsemalt öelda, kui suur osa 132 kaitseliitlasest süütegude tõttu teenistusest vabastada tuli. «Kahjuks ei pea meie sellist eraldi arvestust põhjuste kohta,» lausus ta. Lisaks süütegudele on abipolitseinike teenistusest vabastamise põhjuseks aprillijärgne adrenaliinilangus ja arusaamine, et abipolitseiniku ametil pole üldjuhul mingit pistmist kodumaa kaitsmisega. «Mõnigi on avaldanud meile arvamust, et kodumaa pole enam ohus ja seetõttu soovib ta abipolitseinike ridadest välja astuda,» lausus Dubolazov.
Dubolazov lisas, et nendestki kaitseliitlastest, kes võeti abipolitseinikena arvele, on enamik reservis. See tähendab, et nad ei täida tegelikult koos politseinikega abipolitseinike ülesandeid. Eriti lahja saak Lisaks kaitseliitlastele tegi mulluste aprillisündmuste ajal avalduse abipolitseinikuks saamiseks ka 219 vabatahtlikku eraisikut, kuid tegelikkuses on neist praeguseks abipolitseinikeks vormistatud vaid 36. «Prognoosin, et umbes 14 vabatahtlikku vormistatakse veel abipolitseinikeks,» lisas ta.
Dubolazovi sõnul esitas kaitseliit aprillis politseile abipolitseiniku kandidaatide nimekirjad. «Meil on suhteliselt napid võimalused igaühe tausta individuaalseks kontrolliks,» lausus ta. «Nüüd on jäänud veel viimased inimesed, keda me ei näeks hea meelega abipolitseinike koosseisus.» Dubolazovi sõnul on praegu aktiivselt tegutsevate abipolitseinike tausta siiski põhjalikult kontrollitud ja nendega ei tohiks mingeid probleeme olla. Kaitseliidu Tartu maleva staabiülema kohusetäitja leitnant Tanel Meiel põhjendas paljude kaitseliitlaste vabastamist Lõuna prefektuuri maakondades sellega, et abipolitseiniku ametile on väga selged ja karmid normid. «Juba mullu kevadel tulid välja esimesed kaitseliitlased, keda ei saanud abipolitseinikuks määrata näiteks seoses esitamata tuludeklaratsiooniga,» lausus ta. «Juba siis ei saanud me Tartu malevast tosinat inimest abipolitseinikuks vormistada.»
Kaitseliidu puhul on Meieli kinnitusel reegliks, et kui inimesel on rikkumisi, peab ta sellest maleva juhtkonda teavitama. Samuti ei sobi kaitseliitu esimese astme kuriteo sooritanu. Kui inimene on näiteks purjuspäi autoga sõitnud, siis pannakse tema kaitseliidu liikmelisus Meieli sõnul küsimuse alla. Lisaks sellele otsitakse sellele inimesele liikmeskonnast nii-öelda käendajad, kes tal silma peal hoiavad. Meieli hinnangul on kaitseliit tavaline Eesti ühiskonna läbilõige. «Väärtegusid on osal meie liikmetel küll, enamik neist seotud liiklusrikkumistega,» lausus ta. Kui palju on kaitseliitu sattunud inimesi, kes tahavad kodumaa kaitsmise sildi all oma võimujanu ja alaväärsuskomplekse kustutada? «Selliseid inimesi oli meil eelkõige kaitseliidu taasasutamise ajal, aga oleme teinud organisatsiooni sees viiel-kuuel korral tõsist puhastust,» lausus ta.
Meieli sõnul võeti 1990. aastatel avasüli kaitseliitu vastu väga erinevaid inimesi. «Nüüdseks on kaitseliidu näol moodustunud siiski vennaskonna sarnane organisatsioon, kus on inimesi talumehest rektorini,» ütles ta. Üliaktiivne abipolitseinik Vetka Haaslava valla kaitseliitlane ja abipolitseinik Ülo Vetka vabastati hiljuti juba teist korda abipolitseinikuteenistusest, selle peapõhjuseks on liigne ja kohati liialdustesse kaldunud innukus korra tagamisel. Armastab korda Esimest korda sai Vetka abipolitseinikuametist priiks 2005. aastal seoses ilma loata eravaldusesse tungimisega. Mees tungis väidetavat liiklushuligaani jahtides Aardla külas erakorterisse. Vetka seisis korteri koridoris, sellal kui tema kaitseliitlasest kaaslane tuhnis dokumentide kontrolli eesmärgil ka teistes tubades.
2003. aastal teisaldas Vetka koos oma abipolitseinikest kaaslastega Võnnus ühe registreerimismärkideta sõiduauto. Madis Jürgen on aga 2002. aastal Eesti Ekspressis kirjutanud, kuidas Vetka ühe kohaliku suurtaluniku tegemised ülima detailsuse ja järjekindlusega sihikule võttis. Tänavu 14. märtsil vabastati seoses aprillirahutustega abipolitseinikuks naasnud Vetka uuesti abipolitseiniku staatusest ja seda juba seoses taustakontrolli käigus ilmsiks tulnud 2005. aasta sündmustega. Vihkab korralagedust Ülo Vetkal on kõigile süüdistustele vastused valmis. Enda jutu järgi teisaldas tema ja teised abipolitseinikud 2003. aastal Võnnus registreerimismärgita auto politseikorrapidaja käsul. Toona võisid abipolitseinikud veel tegutseda ka ilma konstaabli juuresolekuta, nüüd enam mitte.
Siis, kui Vetka tegutses abipolitseinikuna, oli vallas tema jutu järgi kord majas. «Siis olime öösiti väljas ja keegi ei teadnud, mis kellaajal me tulime. Muutsime oma graafikuid, sest niikui vallas jutt meie väljasoleku kohta lahti läks, olid kõik kadunud.» Ülo Vetka on Kaitseliidu Tartu maleva staabiülema kohusetäitja leitnant Tanel Meieli sõnul pikaajaline ja aktiivne kaitseliidu liige, kellele ei ole organisatsioonisiseselt midagi ette heita. Omaette teema on Meieli kinnitusel võimalikud liialdused abipolitseinikuna. «Ehkki abipolitseiniku ja kaitseliitlase staatus on kaks erinevat asja, tahetakse neid sageli kokku siduda,» lausus Meiel. Aprillimäsu ühekordne entusiasm • Aprillisündmuste ajal vormistati Lõuna politseiprefektuuris abipolitseinikuks 505 kaitseliitlast. • Neist 132 on praeguseks kohustustest vabastatud ja umbes 20 vabastatakse lisaks. • Enamik ülejäänud kaitseliitlastest on reservis ega täida tegelikult abipolitseiniku ülesandeid. • Tavakodanikest soovis aprillisündmuste ajal abipolitseinikuks saada 219 vabatahtlikku. • Tegelikult sai vaid 36 nendest abipolitseinikuks, tõenäoliselt lisandub sellele hulgale veel 14 vabatahtlikku. Allikas: Lõuna politseiprefektuur
|
Kõik tänased
